Viimaste kohalike valimiste järel leppisid Jõgeva linnas koalitsiooni moodustanud Eesti Keskerakond ja Eesti Reformierakond kokku, et linnavalitsuse koosseisu kuulub kaks abilinnapead. Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul tagab see normaalse töörütmi ja stabiilsuse, mis on vajalik linna tulemuslikuks juhtimiseks, opositsioon on selles küsimuses aga jätkuvalt eriarvamusel.
Möödunud nädalal peetud Jõgeva linnavolikogu istungil vastas linnapea Aare Olgo Kristian Vaarpuu küsimusele, millega opositsioonilisse SDE fraktsiooni kuuluv linnavolikogu liige soovis teada, milliseid lisaväärtusi on Jõgeva linna arengule ja linna juhtimisele juurde andnud teise abilinnapea ametikoha moodustamine 2013. aasta sügisel.
Linnapea sõnul on linna tulemuslikuks juhtimiseks vaja tagada normaalne töörütm ja stabiilsus.
“Selle üheks oluliseks tingimuseks on linnavalitsuse töötamine vähemalt terve valitsusperioodi ja veel parem oleks kui kahe valitsemisperioodi jooksul,” lausus Aare Olgo. “Siis ei teki mingeid asjatuid tõmblemisi ja on võimalik kõik linnakodanike heaks kavandatud eesmärgid ellu viia. Ma arvan, et praegune juhtimisahel tagab selle olukorra ning ma loodan, et see kestab edasi.”
Tagab hea töörütmi
Teise abilinnapea ametikoha loomisega taastati linnapea hinnangul normaalselt töötav juhtimisahel, mis tagab hea töörütmi ning võimaluse ametnikkonda paremini suunata ja tööle rakendada.
“Jõgeva linna juhtimisel on kasutatud nii ühe kui ka kahe abilinnapeaga juhtimismudelit,” ütles Olgo. “Ka aastatel 1997-1999 ja 2005-2009 oli linnavalitsuse koosseisus kaks abilinnapead, aastatel 1999-2002, 2002-2005 ja 2009-2013 ei peetud seda vajalikuks, see aga tekitas probleeme linnavalitsuse normaalses funktsioneerimises. Kui kasutusel on olnud kahe abilinnapeaga juhtimisvariant, töötas linnavalitsus stabiiliselt ja tulemuslikult kogu valitsemisperioodi,” kinnitas Aare Olgo. “Neil aastail, kui linnavalitsuses oli üks abilinnapea, oli linnavolikogu erinevatel põhjustel sunnitud linnavalitsuse valitsusperioodi jooksul välja vahetama. See on fakt, et kõikidel juhtudel, kui Jõgeval oli üks abilinnapea, ei töötanud linnavalitsus tervet valitsusperioodi.”
Kumb variant on optimaalsem, on Aare Olgo sõnul aga linnavolikogu hinnata. “Siiani ei ole linnavolikogu pidanud vajalikuks hinnata linna juhtimist ja arengut objektiivsete mõõdikute abil,” lausus linnapea. “Linna arengukavas on määratletud strateegilised eesmärgid, samas puudub kokkulepe mingite mõõtmisvalemite ja näitajate abil jälgida liikumist ning hinnata tulemusi.”
“Mõõtmine tähendab mingi suuruse võrdlemist teise samasuguse suurusega, seega peaks mõõtmine olema järjepidev, mitte mingil ajahetkel tekkiv tuju. Sellisel viisil saadud tulemus ei ole objektiivne ja ei vasta tõenäoliselt ka tegelikkusele. Mõõtmine on aga keeruline, kuna alati pole selge, millist tulemust on vaja mõõta. Kogenematu võib mõõta kõige lihtsamini mõõdetavat, mitte ilmtingimata seda, mis näitab lisaväärtust töös. Isegi kui on teada, mida mõõta, ei ole alati selge, kuidas seda mõõta. Kuidas mõõta loomingulisust, innovaatilisust või kasutajasõbralikkust? ”
Vastuseks Kristian Vaarpuu täpsustavale küsimusele, kas tulemi mõõtmiseks ei sobiks kõige paremini koalitsioonilepingu täitmise jälgimine, kinnitas linnapea, et juhtimist ei ole võimalik nii lihtsalt mõõta. “Kui soovite seda täpsemalt teha, tuleb palgata juhtimiskonsultant ja teha juhtimisaudit. Praegusel juhul on see, kas Jõgeval on kaks abilinnapead või üks abilinnapea, volikogu suvaline otsus,” ütles linnapea.
Lisatasu linnapea asendamise eest
Kahe abilinnapea küsimus kerkis korduvalt üles ka teise päevakorrapunkti arutelu ajal, kui kõne all oli abilinnapea Ants Priile ühekordse lisatasu (1500 eurot) maksmine linnapea ülesannete täitmise eest linnapea Aare Olgo haiguslehel viibimise ajal käesoleva aasta jaanuarist märtsini. Lisaks opositsioonisaadikute tavapäraselt teravatele päringutele, tekitasid linnavolikogus elevust ka koalitsiooni kuuluva Reformierakonna fraktsiooni saadikute esitatud küsimused.
Mihkel Kübar märkis, et kuna linnapea eemaloleku ajal sai abilinnapea suurepäraselt hakkama nii linnapea tööga kui ka oma ülesannetega, kas koalitsioon on mõelnud sellele, et abilinnapeasid on Jõgeval liiga palju. “Võib-olla linnapeast ja ühest abilinnapeast piisab, et linn oleks hästi juhitud?” küsis endine linnapea.
Linnavolikogu liige Jaano Terras soovis teada, et kui abilinnapea tegi linnapea tööd tööajal, kas siis ei oleks alust arvata, et abilinnapea töö jäi tal tegemata. Linnavolikogu esimees Margus Kask selgitas, et Ants Priile langes linnapea asendamise põhikoormus, kuid ülesandeid jagati ka teistele isikutele. Samuti Jõgeva linnapeana töötanud Kalmer Lain tundis huvi, kas kaaluti ka abilinnapea Raivo Meitusele lisatasu maksmist, sest ka tema töökoormus suurenes seoses linnapea äraolekuga. “Ei kaalutud,” vastas Margus Kask.
Abilinnapeale lisatasu maksmise otsustamisel olid koalitsioonifraktsioonid siiski üksmeelsed. Eelnõu poolt hääletasid Arvo Sakjas, Liisi Poom, Heli Raevald, Marko Saksing, Jaano Terras, Jüri Toit, Kalmer Lain, Margus Kask, Ly Sarapuu, Mai Treial, Anne Manninen ja Mait Õunapuu. Vastu olid Mihkel Kübar, Priit Põdra, Kristian Vaarpuu, ja Asso Nettan, erapooletuks jäid Taisto Liivandi, Terje Mitt ja Rein Kaste.
MATI ALEV
