Kirjastuse Varrak sarjas “Roheline Eesti” ilmus äsja raamat “Eesti sood”. Selle autoriks on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskasutuse spetsialist, Toomal elav Kai Kimmel.
Sari “Roheline Eesti” käivitati paar aastat tagasi ja “Eesti sood” on sarja kümnes raamat. Varasemad trükised on käsitlenud Eesti orhideesid, imetajaid, röövlinde, koopaid, allikaid jne. Kui soode raamat päevakorrale tuli, pöördusid Varraku kirjastuse inimesed just Kai Kimmeli poole, sest teda oli soojalt soovitanud tuntud loodusemees Tiit Leito, kel endal olemas Kaiga koos raamatu tegemise kogemus. Kai kirjutas näiteks tekstid Leito 2003. aastal ilmund fotoraamatusse “Endla soostik” (teine tekstiautor oli Katrin Möllits). Ka 2007. aastal ilmunud Tiit Leito ja Arne Aderi fotoalbum “Eesti kaitsealad” on varustatud Kai Kimmeli selgitavate tekstidega.
Kai sõnul pole “Eesti sood” teaduslik trükis ega isegi mitte teatmik, vaid silmaringi laiendav trükis loodusest huvitatud tavalugejale. Raamatu sissejuhatavas osas selgitab autor, mis on sood, kuidas need on tekkinud, millist tüüpi soid Eestis leidub, millised taimed soos kasvavad ning millised asukad seal elavad. Juttu on ka sellest, milliseid hüvesid sood inimestele pakuvad ja kuidas neid kaitstakse.
Lähema vaatluse all on kaheksakümmend Eesti sood. Tuhandete Eesti soode hulgast esitletavate väljavalimine oli Kaile paras pähkel.
“Lähtusin sellest, et esile tuleks meie soode mitmekesisus. Et esindatud oleksid kaunid laukarabad, aga ka teised sootüübid. Et suurte ja tuntud soode kõrval oleksid välja toodud tillukesed ja vähetuntud ning hästi säilinute kõrval sellised, mille saatus on olnud kurvem,” ütles Kai Kimmel.
Algul oli tal plaanis järgida maakondlikku printsiipi, ent peatselt sai ta aru, et antud teema puhul see ei toimi.
“Suuremad sood ulatuvad meil üle maakonna piiride ja üldse on soodel sügavalt ükskõik, mis maakonnas nad paiknevad,” ütles Kai.
Viis piirkonda
Nii otsustaski ta Eesti viieks piirkonnaks (Põhja-, Ida-, Lõuna-, Lääne- ja Vahe-Eesti) jagamise kasuks. Sama geograafide Ilmar Kase ja Arvo Järveti välja mõeldud liigestust on kasutatud varemgi, kui on tahetud Eesti loodust üldistavalt ja ülevaatlikult tutvustada.
Kui algse kokkuleppe järgi pidi soode raamat valmima aastaga, siis tegelikult venis selle tegemine kahe aasta peale.
“Aga kirjastuse inimesed olid väga mõistvad,” ütles Kai Kimmel. “Kui ajapikendust palusin, öeldi: “Ära muretse, me pole siin üldse kurjad.””
Ehkki raamatu koostamisel kasutas Kai ka mitmesuguseid kirjalikke allikaid, moodustasid märkimisväärse osa tööst ikkagi retked soodesse. Nende käigus pidid tehtud saama ka pildid. Et Kai ise pilti ei tee ega autot ei juhi, leidis ta endale head abilised. Suurem osa sooretki sai tehtud Kai hea sõbra, Saduküla lähedalt pärit putukauurija Ave Liivamäe autoga. Fotode tegemisel olid lisaks Avele abiks geoloog Garmen Bauert ja keskkonnaministeeriumi ametnik Herdis Fridolin, kes on samuti Kai sõbrad ja tublid harrastusfotograafid. Osa raamatu fotosid pärineb aga tuntud loodusfotograafide Tiit Leito ja Arne Aderi kogudest.
“Kogu raamatu nende loominguga täitmiseks oli meie eelarve liiga väike, aga kujundaja Mare Väli oskas viie autori pildid toredasti ühtseks tervikuks liita,” ütles Kai.
Laiendas silmaringi
Tema elu on olnud üsna tihedasti soodega seotud. Üles kasvas ta vanaema juures Sangla soo serval Verevi külas. Pärast ülikooli gegraafiaosakonna lõpetamist töötas ta geoloogia instituudis, kus tegi järve- ja soosetetele õietolmuanalüüsi. 1984. aastast on ta elanud Toomal, Endla soostiku serval ning töötanud hea hulga aastaid Endla looduskaitsealal. Ka Kai 2009. aastal kaitstud doktoriväitekiri on seotud soode temaatikaga.
Nii et soid tunneb Kai üsna hästi, aga raamatut tehes õnnestus temalgi oma silmaringi veel kõvasti laiendada ning külastada tervet hulka selliseid soid, mille olemasolustki ta varem ei teadnud. Sooretkedel tuli ette ka ekslemist. Misso kuplite vahel Selsisoos kadus Kail ja Avel vahepeal näiteks suunataju ära: neile tundus, et nad lähevad ühes, aga tegelikult läksid hoopis teises suunas.
“Lauri Sommer on oma “Räestu raamatus” kirjutanud Võrumaa folklorist pärit essütäjäst ehk eksitajast. Meie Avega jäime uskuma, et selline müütiline tegelane on tegelikult ka olemas,” ütles Kai muiates.
Tema sõnul on soo üks elemente eestlase ürgses loomuses, üks meie meelelaadi kujundajaid. Kõik seda ei taju, aga võib-olla leiavad nad soo enda seest üles Kai raamatut lugedes.
“Eks meilgi ole sood inimtegevuse läbi kannatada saanud, ent me oleme neid siiski palju paremini hoidnud ja kaitsnud, kui paljud teised rahvad. Tahtsingi oma raamatuga märku anda, et me võiksime oma soode rohkuse üle rõõmustada,” sõnas Kai Kimmel.
“Eesti sood”
* Ilmunud kirjastuse Varrak sarjas “Roheline Eesti”
* Tutvustab lähemalt 80 Eesti sood, sealhulgas Jõgevamaa piirides paiknevaid Männikjärve, Kaasikjärve ja Toodiksaare raba ning Kivijärve, Laiuse Siniallika, Mustallika ja Kaiu sood
* Autor Kai Kimmel
* Illustreeritud Arne Aderi, Garmen Bauerti, Herdis Fridolini, Tiit Leito ja Ave Liivamäe fotodega
* 304 lk
RIINA MÄGI
