Eestlastel, kes valdavalt luteri usku järgivad, on täna kolmekuningapäev. Süüdatakse kolm küünalt kolme Hommikumaalt tulnud kuninga auks, kes tollel päeval taeva läksid. Soomlased nimetavad aga 6. jaanuari loppiainen ning tähistavad tänase päevaga jõuluaja lõppu. Õigeusu jõululaupäev ja järgnevad pühad on Jõgevamaal olulised eelkõige Mustvee piirkonna jaoks, kus elab vene õigeusklikke ja vanausulisi kõige enam.
Mustvee linna eripära
Põlise vene rahvusest mustveelase jaoks tähendavad tänasega algavad jõulupühad ühtlasi ka põlvest põlve edasi kandunud vana head traditsiooni. Mustvee linnas, kus elab kahest rahvusest inimesi, on ikka tähistatud kahtesid jõule. “Ühed pühad lõpevad ja teised algavad, see ongi meie linna eripära,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja Valentina Jazõkova.
Ülehomme kell 19 kogunetakse aga Mustvees kultuurikeskusse ning peetakse tõeliselt suurt vene jõulupidu. Et lauad on ettetellimisel, oli juba kolmapäevaks teada, et rahvast tuleb kokku väga palju. Nende seas, kes ennast kirja olid jõudnud panna, on mõlemast rahvusest ja väga erinevas vanuses inimesi. “Rahvas tuleb kokku, et puhata ja pidu nautida, rahvus polegi oluline. Meil on seekord ka väga huvitav meelelahutusprogramm,” märkis kultuurikeskuse juhataja. Külla tuleb ka Mustvee rahva ammune tuttav, Maardu linnapea Georgi Bõstrov, kes ühtlasi pidu sponsoreerib. Seetõttu oli võimalik kutsuda Tallinnast uusaastaprogrammiga kohale tuntud esinejaid nagu ansambel Airis, vene koori solistid jne. Põnevaim esineja on kindlasti parodist, kes kehastab Ukraina estraaditähte Verka Serdjut?at.
Kuused hoitakse toas
Mustvees hoiavad vanemad inimesed jõulukuused enamasti toas ja täies ehtes 15. jaanuarini, mil vana kalendri järgi tähistatakse uue aasta päralejõudmist. Homme, esimesel jõulupühal, käiakse kirikus ning kaetakse kodudes peolaudu. Need on päevad, kui pered on koos, tuntakse üksteisest ja kodusoojusest rõõmu.
Paljud põlised mustveelased on harjunud jõulusid pidama kaks korda ehk nagu nad isekeskis ütlevad, et alguses on eesti ja siis vene jõulud. Kombestikuski on palju sarnast ? jõuluvorstide ja pirukate söömine jms.
Jõgeval elav Antonina mäletab aga oma lapsepõlvest Petserimaal, et jõulud olid tollal, umbes viiskümmend aastat tagasi, sealsetes külades väga lõbus aeg. Alguses käisid lapsed läbi küla akende taga laulmas, siis juba majast majja. Rahvas soovis üksteisele õnne. Noored pidasid kaks nädalat igal õhtul üheskoos pidu.
VAIKE KÄOSAAR
