Oktoobrikuu kuivadele ja soojade päevadele ning jahmatavalt kaunitele päikeseloojangutele on järgnenud nädalate kaupa madalat pilvitust, puderpaksu udu ja kord nõrgemat, kord tugevamat vihma.
Õnneks mõistab loodus end tasakaalus hoida, sest maapind oli tõesti tuhkkuiv. Vett napib siin-seal veel praegugi, aga… siiski tahaks ju vaheldust ka. Kui istud soojas toas, küdev kamin või põlev küünal hubasust toetamas, siis pole ju lugu, mis tihedate kardinate taga toimub, õue minnes oleks aga nii hädasti vaja pisut tähe- või lumevalgust. Ja pori võiks ju ka juba natuke taheneda-kahutada.
Nädalavahetusel üllatas ilmataat meie kandis päikesesära ja kuuvalgusega, aga mis tal edasi plaanis, ei tea. Vanarahvas ütles teatavasti, et kui mart külmetab, siis kadri….
Mardipäev oli soe ja sombune ning nüüd paistabki, et lõpuks pöörab pisut külmale ja maa saab tänavuse esimese lumevaiba, mis talvetunde loob ja valgust annab. Ilusaid ja lustlikke kadrisante homseks!
