Paduvere talumuuseumis toimus laupäeval 39. kabetajate kokkutulek.
Juba neljandat aastat järjest toimus kabetajate kokkutulek Jõgevamaal Paduvere talumuuseumis. Kokkutuleku idee autor ja eestvedaja on siiani olnud kahekordne maailmameister kirikabes Jüri Lätt. Esimestel aastatel toimus üritus Toilas, edasi Narvas ja Lagedil. Paduvere talumuuseum on kokkutulekuteks väga sobiv koht, sest mõõduvõtmine ei toimu ainult kabes, vaid käsile võetakse ka tennise- ja granaaditäpsusvisked, korvpalli vabavisked, noolemäng, murukeegel, petank ja teised murumängud. Kabes oli kavas Vene kabe, Brasiilia kabe ja pöördkabe.
Tulemused ei tule lihtsalt
Eemaltvaatajal on tunne, et kabemäng on kõikidest mängudest kõige lihtsam. See ei ole aga nii. Kabe on mäng, mida selgeks saada ei ole võimalik, sest erinevaid käike on lihtsalt nii palju. Selles mängus on võimalik saada paremaks, kuid see nõuab erilist töökust, pühendumust, tahtejõudu ja pidevat tahtmist tegeleda. Kabe on puhas strateegiamäng ja matemaatika, paigas peavad olema loogika ja ruumiline nägemine. 13-kordne Eesti meister Uno Plakk tõdeb, et iga sport on ise nägu ja kabe on mäng, mis nõuab suurt oskust keskenduda ja oleks hea, kui noored oma elukutse valikul kaaluksid kabeande olemasolul profisportlaseks saamist.
Kas hääbuv spordiala?
Palju aastaid tagasi oli kabetamine väga populaarne tegevus ja seda harrastati nii koolides kui ka asutustevahelisi turniire korraldades. Auasi oli kabet mängida. Küll teinekord kohustuslikus korras, aga nii selgitati välja annetega kabetajad.
Tänapäeval, kus maailm on oma võimalustega avatud ja valikuid on liiga palju, on kabe jäänud tahaplaanile. Kokkutuleku osavõtjate sõnul on suurim mure just see, et juurde ei tule noori mängijaid. Vahele on jäänud tühimik ja pole kasvupinda.
Riiklikul tasandil ei toetata, riiklik programm puudub ja treeneritel ei ole võimalust rahastust taotleda. Kabesaavutused ei leia ka piisavalt meediakajastust.
Mängupisik saab alguse perekonnast ja praeguseks on vaatamata kõigele olemas väga lootustandvad noored. Kokkutulekul osalenud Keir-Christian Suguli vanemad on uhked oma poja saavutuste üle, kuid selleks peab leidma ise rahalisi vahendeid, et anda lapsele võimalus treenida ja osaleda nii Eestis kui ka rahvusvahelistel turniiridel.
Praeguseks toimuvad kaberingid entusiastlike juhendajate eestvedamisel. Ka kokkutulekul osalejad tõdevad, et lapsed on küll õhinal valmis kabet mängima, kuid kui kaotatakse, siis õhin vaibub. Muidugi, kellele meeldib kaotada, aga seda peab õppima. Tartu kabe SVK raudvara Aili Vislapuu jagab paljude arvamust, et kabe on raskem mäng kui male ja just sellepärast ei ole kabe populaarne, sest me ei oska kaotada. Tema soovitus on tagasilöögid lihtsalt ära kannatada ja kogemustest õppida.
Kokkutuleku osalejate paremusjärjestus: võitja Algo Laidvee, teine koht Kaljo Siimer, parim naine Riina Siimer ja parim noor Keir-Christian Sugul.
ULVI TAMM
