Kabet on proovinud mängida arvatavasti enamik Eestimaa inimesi. Kui suuremale osale neist jääbki mäng mõnusaks, aga puhuti unustusehõlma vajuvaks ajaviiteks, siis ühes Palamuse peres võetakse kabemängu väga tõsiselt. Sest selle pere kaks nooremat liiget, Merilii ja Triinu Jalg, on võtnud nõuks sel alal maailma paremate hulka jõuda. Ning see nõuab pühendumist kogu perelt.
“Selles, et meie tüdrukud kabega tõsisemalt tegelema hakkasid, on “süüdi” Vaike Soodla,” ütles 14aastase Merilii ja kümneaastase Triinu ema Kadi Tamm. “Või õigemini olid asjad nii, et tema suunas Merilii kaberajale ja Triinu hakkas kabet mängima vanema õe eeskujul.”
Vaike Soodla oli aastakümneid Palamuse koolis algklassiõpetaja ja juhendas seal ka kaberingi. Selle aja jooksul jõudis ta selle mängu algtõed selgeks teha sadadele lastele. Merilii ja Triinu on neist kõige kaugemale jõudnud.
Kohalikel turniiridel hakkasid nad häid tulemusi saavutama üsna ruttu. See ajendas Vaike Soodlat kontakti otsima Jõgeva kabeklubiga. Klubi liige Uno Plakk võttiski Vaike soovitusel tüdrukud ühele Tallinnas toimunud suuremale turniirile kaasa. Pärast andis ta aga juba vanematele nimekirja võistlustest, millel tütardel oleks soovitav osaleda. Varsti sai selgeks, et tüdrukutel oleks vaja ka treenerit. Regulaarset kabetrenni on nad teinud umbes kolm viimast aastat. Esialgu tehti koostööd Uno Plakiga, viimasel ajal on põhijuhendajaks teine Jõgeva kabeklubi liige Enno Eerma.
Tavaolukorras tehakse trenni kaks korda nädalas ja tund-poolteist korraga, suuremate võistluste eel tuleb tüdrukutel kabele rohkem aega pühendada. Õpitakse mitmesuguseid avanguid, arutatakse käiguvariante jne.
Meriliile ja Triinule teeb treenimise mugavaks see, et treener tuleb nende juurde koju.
“Tänu sellele ei pea me pärast kooli- ja ringitunde veel Jõgevale sõitma hakkama,” ütles Kadi Tamm ja lisas, et püüab trennipäevadel oma asjatoimetused nii sättida, et ta ka ise trenni alguseks kodus oleks.
Tohter ja kokk
Nüüd, mil tütred on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalema hakanud, tuleb pereemal ja pereisal tegelikult terve aasta plaan aegsasti läbi mõelda ning planeerida puhkused kodunt kaugemal toimuvate võistluste ajale. Tänavu augustis-septembris käidi näiteks kogu perega 64ruudulise ehk vene kabe maailmameistrivõistlustel Bulgaarias Kranevos ning novembris sajaruudulise ehk rahvusvahelise kabe maailmameistrivõistlustel Hollandis Beilenis. Kranevos käidi oma autoga. Et noorte MM toimus seal juba teist aastat järjest, oli tee tuttav. Et aega ja jõudu kokku hoida, reisiti Hollandisse siiski lennukiga.
Välismaistel tiitlivõistlustel ongi Meriliile ja Triinule toeks olnud nende vanemad. Suurema meeskonnaga, millesse kuuluks ka treener, võistlustele minek ajaks eelarve liiga suureks. Nii et kabealaste probleemidega peavad tüdrukud erinevalt paljudest konkurentidest ise hakkama saama. Ema-isa omalt poolt hoolitsevad selle eest, et pinged üle pea ei kasvaks. Mõnikord tuleb emal ka tohtri eest olla: ravimid, millega haiget kurku või kõhtu tohterdada, on tal alati kaasas. Hollandis tuli isegi kokkamisega tegelda. Ehkki korraldajatele oli toitlustamise eest raha ära makstud, selgus kohapeal, et hommikuks ja lõunaks pakuti võistlejatele ainult paari singi- ja juustuviiluga saia. Õhtusöök oli küll korralik, ent kui seda sööma jäid, võisid majutuspaika viivast bussist maha jääda.
“Päris keeruline oli võõras poes võõramaiste kirjadega pakendite hulgast selliseid asju otsida, millest ise süüa valmistada annaks,” meenutas Kadi Tamm ja lisas, et peale oma tütarde tuli neil hoolitseda ja vastutada veel kahe Eesti kabetüdruku eest. Kaugeltki kõik vanemad ei saa või ei pea vajalikuks oma lastega võistlustele kaasa sõita. Kõigil ei jätku ka jaksu võistlusreisideks toetajaid otsida. Kranevos, muuseas, olidki Merilii ja Triinu üldse ainsad noorkabetajad, kes Eesti eest võistlemas käisid, ehkki osalemisõigus oli kõigi vanuseklasside Eesti meistrivõistluste kolmel paremal.
“Meie tütarde võistlusreise on toetanud Palamuse vald. Tänavu leidsime endale head toetajad ka OÜde Moreen ja Wesico Project näol,” ütles Kadi Tamm.
Mitte ainult kabe
Et vaim pikkadel turniiridel vastu peaks, tuleb treenida ka keha. Soojemal ajal kävad Merilii ja Triinu koos isaga jooksmas ning ema seltsis jalgrattaga sõitmas. Vahel käiakse terve perega Palamuse gümnaasiumi staadionil korvpalli mängimas: pereema Kadi oli aastaid tagasi päris kõva korvpallur.
“Nüüd ootame lund, et saaks Kuremaale suusatama minna,” ütles Kadi Tamm.
Meriliil ja Triinul on peale kabe ka muid huvialasid. Mõlemad laulavad kooris ja tegutsevad kodutütarde rühmas. Triinu hakkas hiljuti käima Cestants stuudio tantsutreeningutel, Merilii ammutab aga lisateadmisi Tartu ülikooli teaduskooli matemaatika- ja füüsikakursustelt.
Üleeile toimus Tallinnas Paul Kerese Malemajas Eesti Kabeliidu ja Euroopa Kabekonföderatsiooni aastalõpuvastuvõtt. Triinu Jalg oli sinna kohale kutsutud ning ta kuulutati seal aasta parimaks naissoost noorkabetajaks. Põhjust selliseks valikuks oli kuhjaga: Triinu tuli tänavu Euroopa meistrivõistlustel sajaruudulises kabes kuuendaks, mõlema kabedistsipliini maailmameistrivõistlustel oli ta aga kaheksas. Merilii tulemused nii säravad polnud, aga sellel on selge põhjus: ta võistles esimest aastat kadettide vanuseklassis, kus enamik vastastest olid temast vanemad ja kogenumad. Tuleval aastal tuleb vanuseklassi vahetada Triinul: senini kuulus ta pisikadettide, peatselt aga minikadettide hulka.
Palamuse kabeneiud on võistelnud ka täiskasvanute turniiridel. Merilii tuli näiteks möödunud laupäeval Kuremaal peetud Orthezi turniiril 23 võistleja (nende seas oli ka suurmeistreid!) hulgas kaheteistkümnendaks. Küsimusele, kas on tore tunne, kui mõnele suurele “onule” kabelaua taga “säru” teha õnnestub, vastas Merilii muige ja peanoogutusega.
Jõululaupäeva õhtul tuleb Palamuse noorte kabelootuste koju hulk külalisi: pereisa venna pere ja vanemad. Sel õhtul saavad kabenupud ilmselt puhata, ent mõnel järgmisel päeval tuleb ruuduline laud jälle paika sättida, sest uus kabehooaeg on algamas.
RIINA MÄGI
