Kabe suurmeister Guntis Valneris andis Jõgeval simultaani

29. juuli õhtul kogunes Jõgeva kultuurikeskusse vahva seltskond kohalikke kabeaustajaid. Simultaanis Lätist pärit suurmeistri Guntis Valnerise vastu

pani oma oskused ja nipid mängu kümmekond kabetajat.

 

Tundus, et kaunis suveilm oli oma lõivu nõudnud, sest  huvilisi oli tagasihoidlikult, pea poole vähem kui osavõtjaid. Kuid see-eest olid kohal tõelised fännid ja kirglikud kabetajad.  Simultaanile saabus tervitustega ka maavanem Viktor Svjatõšev, kes osalejate õhutusel mängima meelitati. Maavanem on küll hea maletaja, ent kabet pole ta varem mänginud, kuid tundus, et malemänguga saadud kogemustest oli siiski abi. Guntis Valnerise abikaasa Antra Valnere juhendamisel suutis maavanem suurmeistriga viiki mängida. “Kõik tänu minu abilisele,” jäi meie maavanem rõõmsalt tagasihoidlikuks.

 

Simultaaniandjal vaid tund

Seekordne simultaan peeti kontrollkelladega. Kui tavajuhul on simultaaniandjal rohkem aega, siis seekord nii ei olnud. Suurmeistril ja mängijatel oli tund aega oma taktikaliste sammude läbimõtlemiseks ja käikude tegemiseks. Esimene pool võistlusest möödus mängleva kergusega. Nuppe jagus ja sai lahedalt mängida. Nii valgete kui mustade nuppude hunnikud kerkisid märgatavalt.

 

Pealtvaatajate hulgas elas oma kahele tütrele kaasa Kadi Tamm. Tema tütred, kaheksa-aastane Triinu ja 11-aastane Merilii, ei peljanud oma kabemänguoskusi suurmeistri vastu proovile panna. Palamuselt pärit perekond tegeleb nii kabe kui malega.

Kadi Tamme hinnangul on kõige suurem panus kabemängu propageerimises Palamuse kooli õpetajal Vaike Soodlal, kes paneb juba esimeses klassis kõik õpilased kabetama. Tema tütardelgi tekkis tänu õpetaja Soodlale selle mängu vastu huvi.  Nüüd treenitakse juba Jõgeva kabeklubis Uno Plaki juhendamisel. Treeningutega alustati selle aasta alguses. Tüdrukud on poole aastaga nii palju õppinud, et tahavad juba võistlustel osaleda. Suurmeistri vastu mängides polnud nad veel piisavalt tugevad, küll aga said mõlemad tüdrukud simultaanilt hea koolituse. Triinu oli oma soorituse üle uhke. Ta sai enda kinnitusel oma soovitud käigud järele proovida ning õppis selgeks ka mõned maailmameistri võtted. Triinu  hinnangul oli mängu juures kõige toredam see, kui sai hea käiguga vastase nuppe noppida.

 

Mängu teine pool pingelisem

Aeg surus peale ja nii suurmeister kui allesjäänud võistlejad pidid ajaga võidu joostes mõtlema oma järgmistele sammudele.  Vaikuses oli kuulda ainult nuppude klõbinat ja kellanupu vajutust. Pingelist õhkkonda leevendas hüüe “Võitlus viimase veretilgani!”. Seda hüüdis Harri, kes on enda sõnul teinud 71 tiiru ümber maakera. Kuid naljatades lisas härra, et see on kõigest füüsilise keha vanus. Vaimne vanus on täpselt 35, piisavalt terav, et õppida uusi kabetrikke.

Harri pidi suurmeistrile alla vanduma, kuid ta ei kaotanud oma rõõmsast tujust killukestki. Mehe sõnul on 64 ruuduga kabe talle küll tuttav, ent 100 ruuduga lauda nägi ta esimest korda.

Harri selgitas, et nii nuppe kui ruute on rohkem ning sellega kohanemine vajab aega. “Tagumine sein jäi nõrgaks,” analüüsis ta oma mängu. Harri on staažikas teedeehituse insener, ta konstrueeris kaberuudustikul küll häid käike, kuid suurmeistri võitmiseks jäi sellest väheks.

Harri plaanis rünnata vastase vasakut nurka, kuid simultaaniandja tamm jättis Harrile ainult ühe nupu. “Kui on üks nupp, siis pole enam midagi teha,” leidis mees. “Kui juba vanameistrid kaotavad, siis pole mul midagi kurta,” jäi Harri rõõmsaks. Ta kinnitas, et kavatseb ka järgmisel korral osaleda ja hakkab kodus 100 ruuduga kabelauda meisterdama. “Võtan paberi, joonistan ruudud peale ning panen pudelikorgid nuppudeks,” oli tal plaan olemas. Järgmiseks turniiriks harjutab ta oma abikaasaga mängides.

 

Võistlus muutus pingelisemaks. Mängu jäänud võistlejate ees  peatus suurmeister juba pikemalt. Mõtles, sirutas käe, muutis meelt. Käsipõsakil mängulauda uurides ei teinud ta  põhjalikult kaalutlemata ühtegi liigutust. Lõpetanud mängijad uurisid teraselt oma kaaslaste laudu, hindasid olukorda, andsid mõttes nõu, kujutlesid ennast sõbra asemele. “Tundub, et teistel pole võidulootust, maavanemal ehk õnnestub viiki jääda,” kostis jutusuminast.

Kõik osalejad said tänutäheks ja tunnustuseks diplomi. Loomulikult jagas maailmameister Guntis Valneris väärikatele vastastele ka autogramme. Simultaan lõppeski suurmeistri paremuse tunnistamise ning osaliste oskuste- ja kogemustepagasi täienemisega.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus