Paljud omavalitsused üle Eesti on taibanud, et kaasav eelarve on vahend, millega kogukondi liita, võtta maha pingeid, mis kerged tekkima kui jutt on raha paigutamises ja jaotusest kõigi vajalike projektide vahel, millega paratamatult tegeleda tuleb. Kaasamine seisneb rahvahääletuses, kus iga üks saab ühe või teise idee poolt oma hääle anda, vald eraldab eelarvelised vahendid ja asi teostatakse. Valikuotsuse teeb rahvahääletuse tulemuse põhjal komisjon.
Jõgeva valla 2018. aasta kaasavast eelarvest leidsid rahastamist Jõgeva aleviku staadionile pesemisvõimaluste loomine ja teisele kohale jäi Jõgeva koertepark, kus Jõgeva koerad üksteisega rihmavabalt suhelda saavad. Lisaks jäi ülejäägina kasutada 5000 eurot. Kokkulepe oli, et koertepargi teostavad suures osas ettepaneku esitajad vabatahtlikkuse korras.
- aastal esitati rahvahääletusele taotlusi kokku seitse: Sadala kooli spordiväljaku korrastamiseks, välijõusaali rajamiseks Torma spordihoone juurde, Jõgeva linna välijõusaalile, küüditatute mälestuskinnistu rekonstrueerimiseks, EELK Jõgeva koguduse maja aia ja uste uuendamiseks ja muusikalise inventari soetamiseks ning Jõgeva kultuurikeskuse kontsertklaveri renoveerimiseks. Võitjaks osutus aga aastaringselt kasutatav spordiväljak Jõgeva linnas, mille teostuseks eraldati 30 000 eurot.
Igor Orlov Jõgeva spordiklubist Noorus, kes seisab pesuruumide teostamise taga Jõgeva aleviku staadionil, on tulemusega igati rahul ning probleemidele, mis ette tulid, tähelepanu tagantjärele pöörata ei soovi, sest saab aru, et paljud asjad takerduvadki tihti bürokraatia taha. „Kõik andsid oma parima,” sõnas Orlov.
Koertepark valmib veel sel aastal
Koertepargiga on asi kahjuks veninud ja seda mitmel põhjusel. Peamiselt seepärast, et ei leitud õiget asukohta. Idee esitajate poolt pakuti algselt Piiri parki, mis jäi planeeritavatele torustike renoveerimistöödele jalgu. Ei sobinud ka haigla tagune asukoht. Park tuleb Aia tänava lõppu. Samuti võttis tempot maha ka eestvedajatele perre laste sünd, sest aru tuleb saada, et tegemist on ikkagi vabatahtlikke entusiastidega, kes ideed teostavad ja teevad seda oma pere ja muu töö arvelt.
„Hetkel on seis selline, et paika on pandud väravate ja nurga postid, järgmisel nädalavahetusel on plaan vahepostid ja ehk ka paneelid paika saada,” ütles üks eestvedajatest Markkus Metsmees. Kaasava eelarvega saadi väravad, aed, kõik paneelid, ühe pingi prügikasti ja betooni, ülejäänu jääb kõik tegijate ajada, kaasaarvatud väljaku projekt, mille üks tegijate tuttav tasuta tegi.
Metsmees sõnas, et ametnikega võiks koostöö olla sujuvam ja võtta vähem aega, kuigi ta teab ja mõistab, et paljud asjad võtavad ressurssi. „Vallaga on suhted soojad, aga asi venib liiga pikalt, meie vastame kiiresti, valla poolt takerdub. Kogu aeg peab ise järge ajama ja utsitama, ootama pole mõtet jääda,” tõdes Metsmees.
„Kaasav eelarve on tehtud, et kodanikud saaks enda arvamuse esitada ja saaks Jõgevale head ning uusi asju teha, selleks võiks olla koostöö sujuvam. Mee teeme seda omast vabast ajast ja kõige kõrvalt, vallaametnikel on tegemist ju palgatööga. Vahest tundub, et inimesed kas ei suhtle või räägivad teineteisest mööda.”
Vaatamata raskustele on Metsmees kindel, et võtaks teinekordki sellise asja ette, sest kui juba jooksma hakkab, on tegemine lausa lust, kuid jätab avamise täpse avamise kuupäeva veel esialgu saladuseks.
Kaasav eelarve on kogemuseks kõigile
Jõgeva valla arengu ja planeeringuosakonna juhtaja Triin Pärsim leidis, et eks kaasava eelarvega projektide tegemine ongi veel üsna uus kogemus nii ideede esitajatele kui ka vallale ning kogemuste kaudu õpitakse.
„Kui ettepanek on esitatud, on kaks võimalust: kas esitaja ise hakkab toimetama või siis hakkab rajama omavalitsus,” toob Pärsim välja võimaluse, miks asjad võivad juba eos toppama jääda.
Koerte väljakuga juhtuski see, et rajamine jäi paljuski tegijate õlul ning samuti toob ka Pärsim välja asukoha valiku probleemi, mis venimise tingis, sest kõik variandid mängiti põhjalikult läbi. Samuti viitas Pärsim ka avalikkusele selgitamise vajadusele, sest kõik ei pruugi teada ega mõista, millega koerteväljaku puhul on tegu.
„Kaasav eelarve ei ole selline, kus meie ütleme mis on halb või ei ole, seda ütlevad inimesed. Meie asi on leida võimalused ning ettepanekud realiseerida. Koerte pargi rajajad on tublid ja kõikide raskuste kiuste seda asja teevad. Kui nad poleks seda teostamist enda peale võtnud, oleks ka toetus saamata jäänud,” selgitas Triin Pärsim.
„Koertepargi osas on kirjavahetust olnud tõesti palju ja eks ametnikel on ka oma töö tempo, teised asjad tulevad vahele, võib tagasiside viibida. Noored mehed tahavad kohe ära teha, ise tahaks ju ka, kuid võin kinnitada, et meelega venitamist pole olnud.”
Täpne planeerimine on edu võti
Kaasava eelarve puhul tuleb arvestada ka esitajal võimalikult täpselt, kuidas see idee teostuda võiks. Kas seda tehakse oma jõududega ja küsitakse tuge või siis antakse vallale sisend ühe või teise asja teostamiseks. Mida täpsem see kõik on, asukoht, teostajad maksumus, seda tulemuslikum on ka ettepaneku realiseerimine.
Printsiibiks on Pärsimi sõnal ka see, et selle rahaga, mida eraldatakse peab välja tulema. Kuid tihtilugu juhtub, et objektid lähevad kallimaks. Juba see, et valla maa peale ehitamine eeldab kokkuleppeid ja kooskõlastusi on normaalne ja igaüht sinna ehitama lasta ei saa.
Tänavuse võitjaga on kõik veel läbirääkimiste faasis, samuti on esilekerkinud küsimused nii asukohas kui rahas. Sinna, kuhu hokiväljakut sooviti, sinna oleks abivallavanem Viktor Svjatõševi sõnul läinud projekt väga palju maksma ja 30 000 eurost poleks piisanud. Uue asukoha üle käivad arutelud ja selgus peaks majas olema lähiajal, kuid sügis teeb oma töö ja asfaldi panekuga võib olla on juba lootusetult hiljaks jäädud. Raul Kivi, spordi ja peamiselt hokiväljaku projekti eestvedaja kinnitas samuti, et lähiajal selgub, kuidas edasi minnakse.
INDREK SARAPUU
