Kaasav eelarve muutub aina populaarsemaks

Jõgeva vallas on eelarve koostamisel vallarahvale kaasava eelarve kaudu antud võimalus osaleda rahastusotsuste tegemisel juba teist korda. Põltsamaal lõppes just kaasava eelarve hääletus


„Otsustasime selles osas jätkata Jõgeva linna tava,“ ütles valla arengu ja planeerimisosakonna juhataja Triin Pärsim.

Kõige enam sai mulluselt hääletusel hääli idee toetada Jalgpalliklubi Noorus-96 Jõgeva aleviku staadionile pesemisvõimaluste tekitamisel, kuid vald otsustas toetada ka teiseks jäänud projekti – koerte jalutusväljaku rajamist Jõgevale.

Vajalik võimalus

„Et summa jagunes kahe projekti vahel, olid summad eraldi liialt väikesed investeeringute realt eraldamiseks ning vajalikud vahendid said vabaks alles aasta lõpul, lisaeelarvega.

Koertepargi jaoks on vajalikud elemendid juba ära ostetud. On otsustatud ka asukohaküsimus, see tuleb valla maale Aia tänava lähedal,“ rääkis Pärsim.

Jalgpalliklubi Noorus-96 juhatuse liige Igor Orlov rääkis, et tunneb niisuguse eelarvevõimaluse ja rahaeraldise üle tõsiselt heameelt. Praeguseks on raha juba ära kulutatud, ning trassid pesemisruumide jaoks valmis. „Veel tuleb teha vundamendid ja siis saab konteinerid ka paigale panna. Tõenäoliselt saame mai lõpuks valmis,“ ütles Orlov.

Valla arengu ja planeeringuosakonna juhataja peab seda väga vajalikuks võimaluseks ja julgustab ka väiksemate kohtade elanikke oma ettepanekuid esitama. „Mitu ettepanekut, mis hääletusele oli esitatud, aga rahva lemmikuteks ei osutunud, leidsid kajastust valla arengukavas,“ ütles Triin Pärsim.

Eilsest 30. maini saab aadressil jogeva.volis.ee endale meelepärase ettepaneku poolt hääle anda.

Tänavu on kaasava eelarveosa suurus Jõgeva valla eelarves 30 000 eurot, vähemalt 5 000 eurot idee kohta. Hääletusele pandi ettepanekud, mille objekt on seotud Jõgeva vallaga, pakub avalikku hüve, on avalikult kasutatav, ellu viidav sel eelarveaastal ega tekita vallale ebamõistlikke lisakulusid.

Põltsamaale esimene kogemus

Põltsamaa valla jaoks oli kaasava eelarves osalemise võimaluse välja pakkumine esmakordne kogemus. Tehti päris palju ettepanekuid, kuid oli ka kriitikat, sest väikese rahvaarvuga külad ei suuda kaasava eelarve hääletusel konkureerida Põltsamaa linna ja valla suuremate asulatega.

„Jäin kaasava eelarve tulemusega rahule arvestades, kui palju laekus ettepanekuid ning kui aktiivselt osalesid hääletusel vallakodanikud. See ületas päris tugevalt esialgseid ootusi,“ rääkis kaasavast eelarvest Põltsamaa valla turundusspetsialist Raivo Suni.

Turundusspetsialisti sõnul tehti väljapool Põltsamaa linna päris mitmeid ettepanekuid, mille maksumus ei ole kuigi suur.

Külaelanikel väiksem võimalus hääli saada

Näiteks Pajusi pargi lõkkekoha uuendamine, mille eelarveline maksumus on 820 eurot, samuti Tapiku Külade Seltsi saali põranda renoveerimine maksumusega 1440 eurot. Suni sõnul on Põltsamaa vallavalitsuse arengu- ja ettevõtlusosakonna inimestega artuanud võimalusi väiksema maksumusega ettepanekute ellu viimiseks väljapool selleks väljapakutud summat. „Kaasava eelarve oluline eesmärk on ära kaardistada valla need teemad ja objektid, mis on inimeste jaoks olulised ja mille tähtsust meie siit vallamajast ei pruugi näha ja tajuda. Samas ei saa öelda, et maarahval ei ole võimalust linnaga konkureerida. Ega võitjaks osutunud tehiskattega korvpalliväljaku rajamine Põltsamaale 143 häälega mingi ületamatu tulemus ei ole. Ei saa ka öelda, et ainult noored VOLISEs hääli andsid, sest ka sedelitel hääletanute hulgas oli ka piisavalt nooremaid inimesi.

Eakad võiksid hääletamisel aktiivsemalt kaasa lüüa. Kaasava eelarve idee seisneb selles, et protsessis osalemise võimalus aitab inimestes oma kogukonna tunnet tekitada ja kodukoha probleemides aktiivsemalt kaasa rääkida,“ arutles Raivo Suni.

Pajusi küla elaniku, Pajusi Külaseltsi juhatuse liikme Aili Soolepa sõnul ei ole kaasava eelarve hääletusel väikeste külade elanikel mitte kuidagi võimalik nii suurel hulgal hääli kokku saada nagu linnaelanikel.

„Minu arvates võiks edaspidi linna ja maaelanike tehtud ettepanekud eraldi hääletusele panna. Või kaasava eelarve summa eraldada ühel aastal linnale, järgmisel aastal maa-asulatele.

Ettepanekutega tegelevale komisjonile võiks teatud kaalumise ja otsustamise õigus jääda, milliseid ettepanekuid rahastamisel eelistada. Saaks ka arvestada häältega proportsionaalselt, nii et väikese küla elaniku hääle kaal oleks sama suur kui mitmekümne linnaelaniku hääle kaal,“ arutles Aili Soolepp.

Jõgeva rahvahääletusel osalevad ettepanekud:

  1. Aastaringselt kasutatav spordiväljak Jõgevale
  2. EELK Jõgeva koguduse maja aia ja uste uuendamine, muusikalise inventari soetamine
  3. Jõgeva Kultuurikeskuse kontsertklaveri renoveerimine
  4. Jõgeva linna välijõusaal
  5. Küüditatute mälestuskinnistu rekonstrueerimine.
  6. Sadala kooli spordiväljaku korrastamine
  7. Välijõusaali rajamine Torma spordihoone juurde
  8.  
  9. ANDRA KIRNA

  10. TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus