Mis juhtub, kui ühe päevaga üksteist teatrilavastust ära vaadata? No kergemat sorti teatrimürgituse võib muidugi saada. Aga kui sellist asja vaid kord aastas teha, pole hullu: jõuab järgmiseks korraks end ära praavitada. Ja kui tükid on head, võib mürgitusest üldse pääseda.
Jõgeva maakonnas on juba kakskümmend aastat jutti kombeks olnud märtsi lõpus või aprilli alguses toimuvatel maakondlikel näitemängupidustustel harrastustruppide „aastasaak“ üle vaadata. Algul tehti seda Palamusel, nüüd juba mitu aastat Tabiveres. On olnud ka kahe- ja kolmepäevaseid näitemängupidustusi, aga tänavused, arvult kahekümne esimesed peeti ära ühe päevaga. Ning vaadati tõepoolest ära üksteist lavastust: kolm täiskasvanute, neli gümnaasiumiastme ja neli põhikooliastme õpilastruppidelt. Nähtut hindasid Tabivere Gümnaasiumi klassiõpetaja Eve Aru, lootustandev rahvanäitleja, Tabivere Gümnaasiumi õpilane Artur Aunap ning rezhii ja näitlejameisterlikkuse õppejõud, Tallinna Ülikooli emeriitdotsent Margus Tuuling.
Iga lavastuse järel toimunud tagasisideminutitel kujunes kõnealusel kolmikul kohe välja kindel tööjaotus: Aru ja Aunap ütlesid trupile ja lavastajale, mis neile meeldis ja Tuuling jättis endale vabatahtlikult iriseja rolli. Lauskiitmisega tema meelest kaugele ei jõua, vaid vead on ka vaja välja tuua. Tõsi, mõnede lavastuste puhul jäi ta jänni, sest polnud, mille üle iriseda.
Täiskasvanute truppide omadest oli selliseks Tabivere Harrastusteatri esitatud Oskar Lutsu „Pärijad“. Tuuling tunnistas ausalt, et trupi materjalivalik ei tundunud talle esiotsa kuigi arukas, ent nähes, kui oskuslikult oli asi lavale seatud ning millise hoo ja lustiga maha mängitud, siis leebus — seda enam, et tükis käsitletud probleem — kes mida saab, kui varanatukest omav vanainimene sureb — on ju aegumatu.
Assikvere külateatri lavastusele „Kosilane Rakverest“ (lavastaja Ülle Meos) polnud Tuulingul ka kuigi palju ette heita: omas pretensioonitus rahvateatri stiilis oli see igati omal kohal. Küll aga kahtles ta Põltsamaa trupi Kuukatsujad (lavastaja Keiu Kess) materjalivalikus: nõrku osatäitmisi lavastuses ju tegelikult polnudki, aga seda enam väärinuks trupp paremat algteksti kui kohatise naiivsuse ja psühholoogilise ebausutavuse all kannatav Jaan Kruusvalli „Jõgi voolab“.
Dialoogimeistrid
Kooliteatrid olid seekord üsna julgelt n-ö oma tekstidega eksperimenteerinud ja päriselt „ämbrisse“ polnud keegi seda tehes astunud. Liblikapüüdja vanem trupp tõi Lianne Saage-Vahuri käe all lavale näiteks oma värske vilistlase Karl Sakritsa näidendi „Imelise-nimeline“, mis kukkus välja tüki nime vääriline ehk suisa imeline.
„Isegi kutselise teatri laval ei osata igakord nii hästi dialoogipalli visata ja püüda,“ ütles Margus Tuuling Liblikapüüdja noorte näitlejate kiituseks. Selle lavastuse lummavasse õhustikku tahaks nii mõnigi saalisolnu ehk praegugi veel tagasi. Zhürii pidas seda aga vääriliseks esindama maakonda gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivalil.
Mida pakkusid ülejäänud kolm gümnaasiumiastme truppi? Jõgeva Ühisgümnaasiumi näitetrupp (lavastaja Maris Paas) mängis ühe oma liikme, abiturient Priit Sisaski kirjutatud sotsiaalkriitilist lavalugu „Surnud ring“ (seegi omaloominguline tekst oli päris õnnestunud), Puurmani noorte näitering pakkus lavastusega „Eelviimane“ päris põneva katsetuse uudse improvisatsioonilise teatri vallas ja Põltsamaa kultuurikeskuse noorte näitering Viribus Unitis interpreteeris Alessandro Baricco filosoofiliste mõtiskluste rohket „Merd“. Mõlemad tükid tõi lavale Keiu Kess.
Ei leitud väärilist
Neljast põhikooliastme trupist kaks — Torma Kooli draamaring OFF (lavastaja Ülle Säälik) ja Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja noorem trupp (lavastaja Anna-Maria Vahur) — pakkusid vaimuka ja kõverpeegelliku sissevaate kooliellu. Esimesed tegid seda kirjanduslikku algmaterjali kasutamata, teised kasutades, aga mõlemal viisil saadi päris hea tulemus. Ka Voore Põhikooli 8.-9. klassi näiteringi „Uuele on vaja õpetust“ (lavastaja Mare Maasik) oli päris õnnestunud. Sama kooli 5. klassi näiteringi „Kohkumatud lapsehoidjad“ jäi rohkem klassiõhtu eeskava tasemele ja nagu lavastaja Eve Koch tunnistas, sel eesmärgil see algselt tehtud oligi.
Ehkki ka põhikooliastme „teatrisaak“ polnud ju kaugeltki päris „ikaldunud“, arvas Margus Tuuling siiski, et neljast nähtud lavastusest tema ühtegi põhikooliastme riigifestivalile ei soovitaks. Mõistagi oli tal õigus oma arvamusele ja teised zhüriiliikmed asjatundjale vastu ei vaielnud. Paraku jättis see vähemalt ühele asjaosalisele (ning ta ei pruukinud olla ainus) mulje, et kõigile selle vanuserühma truppidele ja juhendajatele on n-ö vesi peale tõmmatud. Otsus oli seda valusam, et just selle vanuseastme riigifestival toimub meie maakonnas, täpsemalt Põltsamaal ning „peoperemeestena“ oleks meil õigus välja panna suisa kaks truppi. Kuuldavasti on riigifestivali peakorraldaja Keiu Kess siiski juba n-ö rauad tulle pannud ja kavatseb Eesti Harrastusteatrite Liidu nõusolekul Torma OFFi siiski riigifestivalile kutsuda.
Jõgeva maakonna XXI näitemängupidustuste zhürii preemiad said:
Torma Kooli draamaring OFF — omapärase materjali mõtestamise eest lavastuses „Per aspera…“;
Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja — parima gümnaasiumiastme lavastuse eest (Karl Sakritsa „Imelise-nimeline“; lavastaja Lianne Saage-Vahur ja trupp);
Tabivere Harrastusteater — tervikliku, täpse ja kunstitiheda lavastuse eest (O. Lutsu „Pärijad“; lavastaja Tõnis Lepp);
Anna-Maria Vahur — noorima ja lootustandva lavastaja eripreemia (Liblikapüüdja lavastus „Isevärki koolitund“);
Priit Sisask — aktuaalse draamateksti loomise eest (Jõgeva Ühisgümnaasiumi näiteringi esitatud „Surnud ring“);
Karoliina Šamalova — särava õpetajarolli eest Liblikapüüdja lavastuses „Isevärki koolitund“;
Sven Kiiss
Kristina Štukert ja Karl Schasmin — harvanähtavalt meisterliku dialoogivaldamise eest Liblikapüüdja lavastuses „Imelise-nimeline“;
Tanel Sakrits — toreda rolliesituse eest Liblikapüüdja lavastuses „Imelise-nimeline“;
Georg-Markus Servet — täpse kuningliku mänedzherirolli loomise eest Liblikapüüdja lavastuses „Imelise-nimeline“;
Eisi Kõiv — toreda rolliesituse eest Jõgeva Ühisgümnaasiumi näiteringi lavastuses „Surnud ring“;
Marve Juursalu — võluvate muusikaliste vahepalade eest Assikvere külateatri lavastuses „Kosilane Rakverest“;
Ann Roots — traagilise rolli emotsionaalse esituse eest Põltsamaa kultuurikeskuse täiskasvanute näiteringi Kuukatsujad lavastuses „Jõgi voolab“.
iii
RIINA MÄGI
