Kaareperes on kortermaja kütmata

 

Keskküttefirma AS Termox lülitas kaksteist päeva tagasi kortermaja Kaarepere 20 soojavõrgust välja, sest  kolmel sealsel tarbijal, kes ise enam ammu kõnealuses majas ei ela, on tekkinud küttefirma ees võlg, mille tasumist ootab ettevõte ülejäänud majaelanikelt.

Esimesi ohu märke võis märgata juba enne jõule, kui majja jõudvat soojahulka olulisel määral vähendati. Majaelanike sõnul olid juba siis radiaatorid vaid leiged. Jõulud ja aastavahetus võeti vastu jahedas toas, kus temperatuur  korterites, kus elektriga lisaks ei köetud, umbes 15 soojakraadini küündis. Aasta esimestel nädalatel jõudsid aga majaelanike postkastidesse arved, kus neilt lisaks oma toasooja eest  ka veidi üle tuhande krooni viivist nõuti.  

Vanaproua Linda Eik kinnitas, et temal pole kunagi midagi maksmata jäänud. Ka teistel Kaarepere 20 elanikel polnud varasemast perioodist küttevõlga kaelas. Lähemal uurimisel selgus, et kolme tühja korteri varasema perioodi võlg oli jaotatud ülejäänud korteriomanike vahel.

Kuid tühjade korterite küttevõlad pole tekkinud pelgalt paari kuuga. Majale toasooja pakkuva küttefirma AS Termox juhataja Aare Kivilo sõnul on makseprobleemid antud korteriühistuga tekkinud juba 2008. aasta septembrist. „Tühjad korterid ainult koguvad võlgu, nende pealt pole mingit raha laekunud juba üle aasta,” selgitas Kivilo.

Tuleohtlikud küttekeha

iii

Murelikel majaelanikel, kellest enamik on pensionärid, ei käi jõud tekkinud võlast üle ning kahe nädala eest katkes ka küttefirma juhtkonna kannatus. Maja lülitati soojavõrgust välja ning et torud lõhki ei külmuks, lasti neist ka vesi välja. Nüüd kütavad majaelanikud oma kortereid vaid elektriga.

See ei ole aga kuigi hea lahendus, sest maja elektrisüsteem ei pea suurenenud koormusele vastu. „Paar päeva tagasi lõi meil korgid välja. Selgus, et ülemine naaber oli igasse tuppa sättinud radiaatori ning see tekitas ülepinge,” rääkis Linda Eik. Neljatoalises korteris kahte last kasvatav Lea Paide sai vallalt õliradiaatori. See küttekeha suudab aga nappe plusskraade hoida vaid ühes toas korraga. Nii lohistataksegi stagnaaegset küttekeha ühest toast teise. „Laste magamistoas on veel üks pisike puhur, aga rohkem radiaatoreid sisse lülitada ei saakski — lööb korgid läbi. Selle korteri juhtmestik on niivõrd nigel, et halvemal juhul võib tekkida tulekahju,” rääkis Paide.

iii

Võimalus minna sotsiaalmajja

iii

Naine pöördus oma murega ka valla sotsiaalosakonda, kus talle pakuti elamiseks tuba Palamuse sotsiaalmajas, millest Lea keeldus. „Seal on neljatoaline korter, kus igas toas elab pere sees, köök on ühine. Peaksin  elama ühes toas koos mehe ja kahe lapsega, kellest üks on raske puudega. Mul on kodu siin, mees töötab ka siinsamas, miks ma peaksin ära minema,” selgitas pereema, trotsides külma oma korteris, kus toas peavad jalas olema villased sokid ja ka talvesaapad.

Vallavanem Urmas Astel rääkis Vooremaale, et keskkütte ostab tarbijatele korteriühistu, mitte korteriomanik, ning ka soojaarve koostatakse ühistule. „Seega pole võimalik nõuda võlga ainult neilt, kes on selle tekitanud, ja anda teistele tarbijatele toasoe tagasi,” selgitas Astel. Selle kortermajaga on vallavanema sõnul äärmiselt raske olukord, sest üks tühjadest korteritest on juba pikka aega kohtutäituri juures sundmüügis ning elamispind ainult kasvatab võlgu.  „Eks igas majas on üks või kaks sellist tarbijat, kellel on võlad, kuid üldjuhul on need lahendatud äärmuslikke meetodeid kasutusele võtmata. Antud korterelamus on need võlad kasvanud juba sedavõrd suureks, et ei majaelanikel ega vallal pole võimalusi nende likvideerimiseks,” nentis Astel, lisades, et kui kellelgi Kaarepere 20 elanikest tervis külmas elamisele vastu ei pea, võivad nad pöörduda vallavalitsusse. Palamuse sotsiaalmajas on veel sooje elamispindu.

iii

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus