Kaarepere viadukti eelprojekt valmis

<tr>

 

Kaarepere lähedale rajatava raudteeviadukti, Tartu-Jõgeva-Aravete maantee uue lõigu ja ühendusteede eelprojekt on nüüdseks valmis ning tehnilise projekti koostamiseks vajalikud eeltöödki enamasti tehtud. Ehitamiseks võib minna juba tuleval aastal.

Ehkki OÜ Reaalprojekt ja ET Inseneribüroo OÜ poolt koostatud eelprojekt (viimane tegeleb konkreetselt viaduktilahendusega) on töö tellijale, Lõuna Regionaalsele Maanteeametile (kuni üleeilseni kandis see asutus Lõuna Teedekeskuse nime) üle andmata, on tellija, samuti Palamuse vallavalitsus projekti juba põhimõtteliselt heaks kiitnud.

„Projekti koondaruande seletuskirja on vaja teha veel mõned täiendused,“ ütles OÜ Reaalprojekt Viljandi osakonna juhataja Uku Audova. „Eelkõige on vaja paremini lahti kirjutada Kaarepere raudteejaama juurde rajatava parkla ja jalakäijatele mõeldud raudteeületuskohta puudutavad küsimused.“

Kolmest kaalumisel olnud Tartu-Jõgeva maantee uue lõigu trassivariandist on nüüdseks välja valitud üks, mida pooldasid kõige enam ka 19. veebruaril Kaarepere rahvamajas toimunud projekti avalikustamiskoosolekul osalenud. Selle variandi kohaselt suundub uus maanteelõik Tartu poolt vaadates enne Pikkjärvet olemasolevalt trassilt vasakule, ületab praegusest ristmikust 130 m edela poolt Pikkjärve-Tõrve maantee ning möödub lõuna poolt Pikkjärve asula hoonetest. Seejärel ületab uus teelõik 530 m enne praegust raudteeülesõitu olemasoleva maantee ning 230 m pärast praegust raudteeülesõitu raudtee ning ühineb siis sujuvalt praeguse maanteega.

Raudtee ja uue maantee väike, vaid kolmekümnekraadine lõikumisnurk muudab viadukti küll pikaks ja kalliks, ent samas tagab see teetrassi väikestest pöördenurkadest tulenevalt liikluse sujuvuse. Viadukti kolmest võimalikust variandist on nüüdseks valitud võrk-kaarsild.

„Sarnase konstruktsiooniga, ainult mõnevõrra lühem sild on peatselt valmimas Tartu-Viljandi maanteele, üle Suure Emajõe,“ ütles Uku Audova.

Ettepanekud arvesse

Tema sõnul võeti eelprojekti koostades arvesse ka mitmeid veebruarikuisel avalikustamiskoosolekul tehtud ettepanekuid. Näiteks otsustati Tõrve poolt viaduktile toov ühendustee joonistada ümber nii, et Pikkjärve-Tõrve tee ääres praeguse Visusti ülesõidu lähedal asuvad majapidamised neist mööda viiva kruusatee liikluskoormuse tõusu tagajärjel tolmu, vibratsiooni ja müra kannatama ei peaks.

Tartust Jõgevale ja vastupidi kulgejate teekonda viadukti valmimine pikemaks ei muuda, küll aga peavad suurema aja- ja bensiinikuluga arvestama Kaarepere ja Palamuse ning Pikkjärve ja Tõrve (või Visusti) vahet sõitjad: esimeste teekond pikeneb 2935 m ja teiste teekond 2730 m võrra.

„Suurema turvalisuse nimel pole see kuigi suur ohver,“ arvas Palamuse vallavanem Urmas Astel. „Seda enam, et juhul, kui kaubarong Kaarepere jaamas pikalt seisab, sõidetakse see maa Vetto teed mööda ringi minnes niikuinii maha.“

Vaatamata sellele, et vallavanem Urmas Astel ise iga päev Palamuse ja Kaarepere vahet peab sõitma ja vallavolikogu esimees Toomas Tuula põllumajandusettevõtjana nuputama, kuidas tema firma põllutehnika ja veoautod pärast viadukti valmimist mõlemal pool raudteed asuvate objektide — põldude, kuivatite, ladude jne vahet kulgema hakkavad, pidasid mõlemad viadukti siiski ülivajalikuks ning eelprojekti õnnestunuks. Küsimusi tekitas vaid see, kuidas Visusti kandi inimesed jalgsi Pikkjärve bussipeatusesse pääsema hakkavad, kui Eesti Raudtee näiteks praegusele raudteeülesõidule viiva tee tulevikus täielikult likvideerib. Aga Pikkjärvele neil pääseda on vaja, sest Visustist ükski buss läbi ei sõida.

„Kui Kaarepere ülesõidu kohta on eelprojektis öeldud, et see muudetakse ülekäiguks, siis Visusti ülesõidu kohta seda öeldud ei ole,“ ütles Urmas Astel.

„Pöördume selle asjaolu täpsustamiseks Eesti Raudtee infrastruktuuri haldava tütarettevõtte, ASi EVR Infra poole,“ ütles Uku Audova. „Tegelikult piisaks seal ju sellest, kui tee alles jäetaks, ent autode liiklemine sellel näiteks labürintpiirdega takistataks.“

Hea koostöö

Mõned teelõigud, mida uue liiklussõlme valmides üldse enam kasutama ei hakata või mille puhul on oht, et neid illegaalseteks raudteeületusteks kasutama hakatakse, võetakse aga tõepoolest üles.

„Kindlasti jälgime aga seda, et ühelgi kinnistuomanikul ei kaoks ära võimalus oma kinnistult välja või kinnistule ligi pääseda,“ ütles Uku Audova.

Peale igapäevaste sõidumarsruutide muutumise puudutab viadukti ja uute teede valmimine ümberkaudseid kinnistuomanikke ka sel moel, et mõnel neist tuleb loovutada tee-ehituseks osa neile kuuluvast maast — mõistliku tasu eest muidugi.

„Eelprojekti koostamise käigus kontakteerusime kõigi maaomanikega, kellelt on vaja maad osta. Neid, kes vaid piirinaabriteks jäävad, me seekord veel tülitama ei hakanud,“ ütles Uku Audova.

Tema sõnul saab see, kuipalju kelleltki maad osta vaja on, lõplikult selgeks tehnilise projekti koostamise käigus.

„Eelprojekti koostamise käigus pakkusime välja selle numbri, millest suuremaks maaostu vajadus kindlasti ei kujune ning otsest vastuseisu pole eeldatav tehing kelleski tekitanud,“ ütles Uku Audova.

Ka Lõuna Regionaalse Maanteeameti direktori Kuno Männiku sõnul on Kaarepere viadukti eelprojekti puhul kõik kuidagi ladusalt kulgenud: projekteerija on omalt poolt asjasse puutuvate ametkondade ja inimeste soovidega arvestanud nii palju kui see üldse võimalik, kohalikud elanikud on suhtunud aga neid ees ootavatesse elumuudatustesse üllatavalt mõistvalt.

„Ka see, et omavalitsusjuht, antud juhul siis Palamuse vallavanem, kõikidel töökoosolekutel kohal viibib, pole just tavaline,“ ütles Kuno Männik. „Tänu sellele on valminud ka kõiki osapooli üsna hästi rahuldav eelprojekt. Et selline projekt kõiki kõigis punktides rahuldaks, seda pole aga ka kõige parema tahtmise juures võimalik saavutada: kellelgi ikka tee pikeneb, kellegi kodule tuleb mürarikas maantee lähemale ja kellelgi tuleb mõnest maatükist loobuda.“

Kaarepere viadukti ja uute teelõikude tehniline projekt peab olema valmis novembri alguseks. Selle aasta lõpus või tuleva alguses kuulutatakse välja hange ning kui pakkujad omavahel tülli ei pööra ja kohut käima ei hakka, läheb tuleva aasta kevadel arvatavasti juba ehitamiseks. Uut viadukti mööda üle raudtee võib saada sel juhul sõita 2011. aasta sügisel. Et Kaarepere viadukti ehitamiseks on plaanis kasutada põhiliselt Euroopa Liidu fondide raha, pole ka erilist ohtu, et projekt riigieelarve kärbete tagajärjel sootuks toppama jääb.

Septembris korraldatataval uuel avalikustamiskoosolekul saavad asjahuvilised aga tutvuda viadukti tehnilise projekti plaanilahendusega, sealhulgas täpse liiklusskeemiga. Koosoleku toimumise aeg ja koht tehakse teatavaks ajakirjanduse vahendusel.

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus