(Järg 18. veebruaril ilmunud osale)
Kunagisel ekskursioonil Piusa koobastes eksis ära üks Kaarepere eakate seltsingu Härmalõng liige. Ta hakkas aga laulma ja sai nii endast rühmakaaslastele märku anda. Ühendus Härmalõng käib koos Kaarepere rahvamajas sellesse kuuluvad pensionärid moodustavad ka valdava osa kohalikest kultuuritegijatest.
Omaalgatuslikus korras loodud seltsingu Härmalõng eelkäijaks oli endise Kaarepere sovhoostehnikumi pensionäride ühendus. “Ühingu asutamiskoosolek toimus 1999. aasta 13. oktoobril. Nii tegutseme praegu kaheksateistkümnendat aastat. Tegutsemiseks annab soodsa pinnase asjaolu, et Kaarepere rahvamaja uksed on meie jaoks alati avatud olnud. Igal kolmapäeval kogunevad härmalõnglased siia huviringide proovidesse,” rääkis seltsingu eestvedaja teenekas pedagoog ja haridustöötaja Mare Okapuu. “Kultuurikollektiivides ongi ennekõike eakad. Muidugi leidub ka nooremaid liikmeid,” ütles ta.
Kokku saadakse kord kuus
Okapuu märkis, et kord kuus korraldab Härmalõng ühe sündmuse, hoolega tähistatakse riiklikke pühasid ja rahvakalendri tähtpäevi ehk Eesti iseseisvuspäeva, jõulusid, vastlapäeva jne. “Traditsioon on ka sünnipäevalaste õnnitlemine. Kokkutulekutel, mida ise pidudeks kutsume, on osalejate arv aga vähemaks jäänud. Kui algul kuulus seltsingusse üheksakümmend liiget ja tavaliselt oli koos kuuskümmend nimest, siis nüüd on ainult neljakümne ringis. Kellel kulub aeg muudele ettevõtmistele, kellel on tervisemured. Mõned on lahkunud igavikuteele.”
Eakad on mänginud lühinäidendeid ja sketše, millest Okapuu mitmed ise kirjutanud ja lavastanud. “Tänavuseks 1. aprilliks on valmimas naljalugu “Kodukäija”. Koostame erinevate aastaaegade teemalisi luulepõimikuid. Igaüks valib salmid, mida talle esitada meeldib. Varem tegutses meil näitering “Natuke nalja kah”. Ringist nüüd enam rääkida ei saa, kuid näitlemist ikka harrastakse.
Ringiproovide vaheaegadel on kombeks juttu ajada. Igaüks tahab rääkida, mis uudist, jagada rõõme ja muresid. Üks meie liikmetest on pärit Võrumaalt ja tema kõneleb vahel võru murrakus.
Arvan, et Kaarepere kandi eakatele on rahvamaja asendamatu paik kokkutulemiseks. Näiteks üsna tihti astub siia sisse Jaan Reino ja tal on kaasas lõõtspill, mida mängima hakkab.”
Ekskursioonidel on Härmalõnga liikmed käinud kõikvõimalikes Eestimaa paikades ja Lätiski. Seltsingu rahval on kombeks öelda, et sõidud on viinud igasse ilmakaarde. Kihnus käidi külas Kihnu Virvel. Ta võttis Kaarepere rahva kodus vastu, esines koos pereansambliga, kutsus tantsuringi ning pakkus süüa. Samuti on külastatud Vormi saart, Setomaad ja Võrumaad, Kuremäe kloostris käidud.
“Elan Kaareperes 1975 aastast. Mu abikaasa Erni Okapuu oli Lustivere kolhoosi esimees. Ta suunati aga tööle Kaarepere sovhoostehnikumi. Algul kartsin, et mees pannakse partorgiks. Temast sai aga ametiühingu esimees, kellel oli palju organiseerimistööd. Mina asusin ametisse Jõgeva rajooni täitevkomitee haridusosakonda,” meenutas Mare Okapuu.
“Olen seltsingu tegevuse edendamiseks neli-viis projekti kirjutanud. See võimaldas kapellile pillid ja rahvarõivad muretseda. Toetamas on ikka olnud ka Palamuse vald, kes tasunud ka projekti rahade saamiseks tarviliku omaosaluse,” rääkis naine.
Kinoruumi enam pole
Mare Okapuu sõnul on Kaarepere rahvamaja ruumide väljanägemine ja kasutus aastate vältel oluliselt muutunud. “Siin on palju uuendatud. Kohati ei tunne kaheksateist aasta tagust rahvamaja äragi. Näiteks tänases fuajees näidati kunagi kinofilme. Praeguseks on aga kinoruum lammutatud.
Härmalõng on koostanud ja trükkinud ka oma voldiku. Kunagine tööõpetuseõpetaja Rein Lannes meisterdas meene, millel meie seltsingu logo.”
Kolmteist aastat tagasi 2004. aastal pälvis seltsing Härmalõng Palamuse valla Hea teo preemia. Sel puhul vestlesid Kaarepere rahvamajas Mare Okapuuga Vikerraadio reporterid Kaja Kärner ja Vello Mikk ning intervjuu oli eetris aastalõpu saates “Lõpp hea kõik hea”.
“Kui meievanuste number kokku arvutada, saab viis tuhat, keskmine vanus on aga kuuskümmend üheksa. Vanim liige on üheksakümne aastane. Ringe on aga kuus,” rääkis Mare raadioajakirjanikele. Ta kiitis ka valla bussijuht Helmut Nigulast, kes eakaid ka kõige kaugematest külanurkadest rahvamajja sõidutab ja pärast koosviibimisi koju tagasi viib.
Vello Mikk juhtis tähelepanu Kaarepere rahamaja vanadele ja tugevatele seintele ja rahvamaja suurele ahjule.
(Järgneb)
JAAN LUKAS
