Järg 11.veebruaril ilmunud osale
Helgi Kaeval meenutas ka olukorda, mille tekitas kultuurimajas 1985. aastal Mihhail Gorbatšovi algatatud nn juunipööre. “Rahvamajas ei tohtinud siis alkohoolseid jooke pruukida. Et vahele ei jääks, oli aga lavale peidetud morsikann, kuhu lisati ka kangemat kraami. Minu hinnangul joodi nn keeluseaduse ajal rohkemgi kui seda on tehtud enne ja pärast seda. Mäletan, kui Kaarepere poodi tulid müügile imepisikesed viinapitsid, mida rahvas kutsus Gorbatšovi pitsideks.”
Kui laest paistis kuu
Helgi Kaevali teine tööperiood Kaarepere rahvamajas algas 21. sajandi algul. “Vahepeal olin Kaarepere koolis muusikaõpetajaks, kuid tervislikel põhjustel tuli pedagoogitöö teatud ajaks pooleli jätta. Nii tulin rahvamajja kütjaks ja koristajaks. Ahjude kütmiseks kulus siis kõvasti aega ja vaeva. Puud lõhuti ära, kuid virna tuli need ise laduda. Ahjusid oli toona seitse, üks vanemaid nendest paiknes laval. Mäletan mõndagi tehnilist äpardust. Kui läksin saali aknaid pesema, kukkus üks aken koos raamidega välja. Lava taga oli aga laes selline auk, kus pilvitutel õhtutel paistsid taevast ka tähed ja kuu. Peagi sai aga hoone Palamuse valla toetusel uue katuse ja aknad. Juba mõned aastad hiljem renoveeriti küttesüsteem ja tualettruumid. Töödeks vajalik miljon krooni saadi poliitik Villu Reiljani kaasabil. Projekteerijatele tuli seletada, miks vajab rahvamaja duširuumi. Küsiti, kas seda on tarvis maleringile.
Juhtajaks oli 2000. aastate algul Meljo Kaaviste. “Hingelt tõeline kunstiinimene, kelle juhendamisel tegutsenud rahvatantsijate segarühmad Luukar ja kooliõpilastest koosnev Luukar-juunior, rühmad osalesid Tallinnas üleriigilistel tantsupidudel. Meljo tegeles ka lilleseadekunstiga. Tema oskused olid abiks ka rahvamaja ruumide kaunistamisel. Kaarepere koolis õpetas ta ajalugu,” meenutas Helgi Kaeval.
Pärast Kaaviste lahkumist sai Helgi 2003. aastal rahvamaja juhatajaks. Helgi Kaevaliga Kaarepere rahvamajas juttu ajades hakkas silma pillidest üks suuremõõtmelisem ‒ kontrabass. “Mängin seda pilli praegugi kapellis. Sama pilli on muide mänginud ka Silver Michelson. Kui vana see pill on, ei tea. Leidsime ta Palamuse katlamajast, briketihoiu ruumist ja tunnustatud meistrimees Aavo Saarva tegi ta korda,” meenutas Kaeval.
Tihedalt seotud külaseltsiga
Kaarepere põliselanikul Raimond Pollil algasid tihedamad sidemed rahvamajaga 1974-1975 aastast. Siis asus ta tantsima rahvatantsuringis. “Ringi juhendas kultuurimaja juhataja Raili Lüüde. Ta oli väga hea juhendaja. Nime rühmal polnud, käisime lihtsalt koos ja tundsime sellest rõõmu. Tantsurühmaga ühineda soovijaid oli palju. Kokku oli meid umbes paarkümmend. Tantsimas oli erineva valdkonna inimesi: raamatupidajaid, agronoome, lasteaiatöötajaid, kooliõpetajaid jne. Kindlat partnerit ei pruukinud olla, võisid kord tantsida ühe naise või neiuga, järgmisel korral jälle teisega. Enamik esinemisi oli siiski kohalikus kultuurimajas, sest ülerajoonilisi rahvatantsusündmusi korraldati siis harva. Ise tantsisin umbes viis või kuus aastat.”
Rühma lemmiktantsuna nimetab Poll “Kaera-Jaani”. “Rahvamajas käis koos palju rahvast. Me tundsime ennast ühise perena. Elu oli siis piisavalt huvitav. Tehti tööd, kuid osati ka pidusid pidada. Aega oli siiski justkui rohkem kui praegu Iseäranis on meelde jäänud majandite lõikuspeod,” meenutas Poll, kes töötas autojuhina Kaarepere sovhoostehnikumis.
“Rahvamajas toimusid ka Kaarepere põhikooli lõpuaktused,” lisas ta.
Polli sõnul on tänapäeval Kaarepere rahvamaja väga tihedalt seotud külaseltsiga. Kultuurielu edendaja Helgi Kaeval on kaasa aidanud vastastikule koostööle. “Külapäevi oleme ikka koos korraldanud. Need toimuvad nüüdki. Kahjuks on rahvast vähemaks jäänud. Vanasti oli koos ikka üle viiesaja inimese,” lausus Poll, kes olnud ka Kaarepere külavanem. Tema sõnul on osavõtjate arv vähenenud ka põhjusel, et noori on vähem kaasa löömas. “Pole midagi parata,” tunnistas ta.
“Nüüd on Palamuse vallas loodud ka kultuuri juhtimiseks uus süsteem. Kui aga Kaarepere rahvamajas midagi toimumas, püüan ikka osaleda,” ütles Raimond Poll, kes praegu ettevõtja ja harrastab sporti, ennekõike jäähokit.
Eelmine Palamuse vallavanem Urmas Astel mäletab Kaarepere rahvamaja poisipõlvest. “Mu emapoolne suguvõsa ja vanatädid elasid Kaarepere rahvamaja lähedal. Eriti on mulle meelde jäänud rahvamaja läheduses paiknenud jalgpalliväljak. Suuremad kutid panid mind väravasse.”
Astel meenutas, et ise hakkas ta rahvamajas käima majandiüritustel ja hiljem valla sündmustel “Kaareperes olid väga hea kohvik klubid,” lausus ta.
“Ajal, mil Palamuse vallavanem olin, sai rahvamaja ikka kõpitsetud ja nüüd on see päris korralikuks saanud. Kahju, et majale pole projektidest õnnestunud saada korralikku rahasummat. Helgi Kaeval on minu hinnangul rahvamajal igati hea eestvedaja olnud.”
JAAN LUKAS
