Jõgeva kultuurikeskuses peetud Jõgeva segarühma Kaaratsim 35. sünnipäeva tähistamisel vaadati ajas tagasi, tantsiti populaarsemaid tantse rühma repertuaarist, samuti ühistantse, kus tegid kaasa kõik peolised.
- aasta 11. detsembril ühe korterelamu keldriruumi esimest korda kokku tulnud tantsurühma sünnipäeva avas päeva juht Airi Rütter, kes töötas tantsurühma loomise ajal Jõgeva KEKis taidlusmetoodikuna. Tema lavastatud oli sõnalis-muusikaline põimik Kaaratsimi sünnist ja käekäigust.
Kuidas mehed tantsima saadi
Legend räägib, et Airi Rütter ajanud KEKi hoovil mehi taga, et neid segarühma tantsima kutsuda.
“Päris nii see just polnud. Küll aga oli mul hea koostöö dispetšeritega, kes avaldasid arvamust, kellel autojuhtidest ja kraanajuhtidest võiks olla eeldusi harrastada rahvatantsu, ja teatasid mulle nende masinate numbrid. Nii sain vajalikud isikud kätte ja hakkasin neid “pehmeks rääkima”,” rääkis Rütter.
Oma seotusest Kaaratsimiga kutsuti saali ette rääkima kunagised juhendajad Harry Tarve, Andi Einaste ja Malle Pügi ning tänane tantsuõpetaja Aino Sobak. Samuti on kollektiivi juhendanud praegu Saaremaal elav Tiiu Vilsaar (Rehtla) ja koos Andi Einastega Siiri Einaste. Nemad ei saanud aga sünnipäevapeol osaleda. Tantsurühma õnnitlesid Jõgeva linnapea Aare Olgo ning linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste. Jõgeva vallavalitsuse nimel sõna võtnud vallavolikogu esimees Tiit Lääne meenutas, et Kaaratsim loodi samal aastal Moskva olümpiamängude ja Pirital toimunud olümpiaregatiga.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi tänukirja andis üle maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna kultuuritöö peaspetsialist Tiina Tegelmann.
Rahvatantsijatest olid tervitamas folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühmad, naisrühm Meie Mari Laiuselt, segarühmad Virmalised Põltsamaalt ja Lustilised Lustiverest.
Kaaratsim esitas kava oma populaarsematest tantsudest. Lõputantsuks oli Ullo Toomi “Kosjatants”, mille kollektiiv üldse esimesena selgeks õppis. Rühm on esinenud üleriigilistel ja maakondlikel tantsupidudel, mitmetel teistelgi eestimaistel kultuurisündmustel, samuti mitmetes välisriikides, sealhulgas rahvusvahelistel folkloorifestivalidel.
Nimi pandi rühmale samanimelise tantsu järgi, hüüdnime “segased” said nad aga bussijuhilt, kui rahvatantsijad hiliselt esinemisreisilt tulles öösel Piiri parki kelgutama läksid.
Sünnipäevapeol vaadati segarühma tegevust tutvustavat näitust ja lehitseti kroonikaraamatut, kuhu algul tegi ülestähendusi ja kogus fotosid kauaaegne rahvatantsija Maris Prii. Nüüd on kroonikuks Ene Lõoke, kelle abikaasa Aleksander Lõoke on kultuurikollektiivi staažikaim liige ja tantsinud selles kolmkümmend neli aastat.
Valmistutakse naiste tantsupeoks
“Järgmine suurejoonelisem ja vastutusrikkam esinemine ootab Kaaratsimi ees II Eesti Naiste Tantsupeol “MeheLugu”. Tantse selleks suurpeoks hakkame hoogsamalt õppima uuel aastal,” ütles juhendaja Aino Sobak. Tema sõnul on Kaaratsimil kolmekümne viie aasta vältel selgeks õpitud üle kaheksakümne tantsu. Mitmeid, mis ununema kipuvad, soojendavad nad uuesti üles.
“Rahvatants on meie elustiil. Kui sa kord sellega juba alustad, on väga raske kõrvale jääda,” nentis juhendaja, kes on rõõmus selle üle, et rühm hiljuti kolm uut tantsijat sai. Need on Älis Eespäev, Ene Kuusik ja Urve Tammemägi.
“Kaaratsim on segarahvatantsu üheks võimekamaks ja väärikamaks esindajaks Eesti kultuurielus,” ütles Rahvakultuurikeskuse Jõgeva rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, keda tantsukollektiiv ka meenega tänas. Samasugune tähelepanu sai osaks Jõgeva linnavalitsusele, Jõgeva vallavalitsusele, maavalitsusele ning teistele koostööpartneritele ja toetajatele.
JAAN LUKAS
