Möödunud reedel osales üle 150 inimese Valgamaal Tõlliste vallas omaaegse metsamajanduse- ja looduskaitseministri Heino Tederi kodupaigas traditsioonilisel metsapäeval, kus asutati tema nimeline sihtasutus — metsandustalu-koolituskeskus ning esitleti raamatut nimekast riigitegelasest, metsamehest ja loodusesõbrast.
Kaara talu metsandussündmuse tseremooniat juhtis Eesti Metsaseltsi kauaaegne president Kaupo Ilmet. Lilli ja pärgi viidi Laatre kalmistule Heino Tederi viimasele puhkepaigale, kus laulis ministri algatusel loodud metsameeste koor Forestalia. Koosolijad istutasid metsanduskorüfee sünnikodu maadele rohkesti noori kuuski.
Loodusharidus nii maa- kui linnarahvale
Seejärel koguneti Kaara talu õuele Heino Tederi metsandustalu-koolituskeskuse asutamiskoosolekule. “Suur tänu kõigile, kes mu isa vaimsust hoida ja edasi kanda soovivad,” ütles poeg Kuno Teder, kes on ka sihtasutuse loomise üks algatajaid. Sihtasutuse juhatajaks sai aga Heino Tederi pojapoeg Kristjan Teder.
“Metsandus-koolituskeskusel on head võimalused laiapõhjalise metsandus- ja loodushariduse andmisel, mida vajavad nii linna- kui ka maainimesed,” toonitas Eesti Metsaseltsi praegune president Heiki Hepner. “Kindlasti saab selles koolituskeskuses läbi viia mitmesuguseid kursusi. Õppetöö läbiviimiseks on taluhoonetes ruumid, kuid arvatavasti on seda kõige parem korraldada värskes õhus, mis võimaldaks teooria omandamist ühendada metsandusalase praktilise tööga,” ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni direktori asetäitja Aita Saksing. “Kuigi kõige lähem on Kaara talu Valgamaa loodushuvilistele, hakkavad siinsetel üritustel loodetavasti osalema ka paljud jõgevamaalased, mõistagi ka meie maakonna kooliõpilased, ” märkis ta.
Metsandustalu-koolituskeskuse üks asutajaid, kunagise Jõgeva Metsamajandi direktor Priit Saksing avaldas arvamust, et metsandustalu-koolituskeskus on igati sobiv raievõtete ja maapinna ettevalmistamisega seotud tööde õppimiseks ja harjutamiseks. “Erilise aura ja väärtuse annab vastloodud sihtasutusele aga Heino Tederi väärikus ning ellusuhtumine, mida peegeldavad paljud tema istutatud puud, sealhulgas väärispuud ja mõistagi ka põhjalik töö vanade taluehitiste säilitamisel ja korras hoidmisel. See annab põhjust uskuda, et tema mälestuseks moodustatud metsandustalu-koolituskeskuses hakkavad toimuma ka rahvusvahelised üritused.
Esitleti ka raamatut
“Mina õppisin Heino Tederilt ennekõike järjepidevust ja püsiväärtuste hoidmist,” lausus Tiit Nuudi, kes sai vahetult pärast Heino Tederit metsandust ja looduskaitset kureerivaks ministriks.
“Pean Heino Tederi üheks suuremaks teeneks Lahemaa rahvuspargi asutamist,” lausus ettevõtja Jüri Kraft.
Kaara talus esitleti ka raamatut Heino Tederist, mis on ilmunud sarjas Eesti metsanduse suurmehed ja mille on koostanud ja toimetanud metsandusteadlane Ülo Tamm. Raamatus kirjutab Kaupo Ilmet: “Oleme jõudnud oma suurmeeste elulugudega kõige rohkem Eesti metsa mõjutanud meheni, meie väljapaistva metsanduse tippjuhi Heino Tederini. Raamat annab ülevaate Heino Tederi lapsepõlvest isatalus, kooliaastatest, tegevusest vanemmetsaülemana metsamajandites, Kilingi-Nõmme Metsamajandi direktorina, metsamajandus- ja looduskaitsevalitsuse juhatajana, ministrina ja Kaara talu peremehena. “On kiiduväärt, et eraldi loos kirjutatakse, kuidas Heino Tederi algatusel Eesti metsamehed traditsioonilised rohelised mundrid said, ” ütles Priit Saksing.
“Ma ei eksi, kui väidan, et Eesti tänased metsad on üldse olemas ning heas korras just tänu Heino Tederile. Ta oli huvitatud sellest, et maainimesed jääksid ikka maale, teeksid oma tööd oma kodumetsades ja tunneksid end hästi,” kirjutas Tederit meenutades president Arnold Rüütel, kes ka ise Kaara talus metsapäeval viibis.
JAAN LUKAS
