Kääpale rajatakse ratastooliga läbitav matkarada

Ligemale kilomeetri pikkune matkarada hakkab kulgema põhiosas mööda Kääpa jõe kallast. Raja algus- ja lõpp-punktiks on Kalevipoja teemapargi parkla. Et matkarada oleks ratastooliga läbitav, peab see vastama mitmetele eritingimustele.

Osaühingus EBG (Engineering & Building Group) valminud projekti kohaselt kujutab matkarada endast immutatud puidust laudteed, mille muudavad turvaliseks rajalt mahaveeremist takistavad äärised ja käsipuud. Et laudtee ei liiguks ega kõiguks, rammitakse selle alusvaiad viie-kuue meetri sügavusele. Olulised on ka tee kaldenurgad: juhtumid, kus ratastool iseenesest vales suunas veerema hakkab, peavad olema välistatud.

Et jõeäär, mida mööda matkarada kulgeb, on kevaditi üle ujutatud, peab laudtee olema maapinnast tükk maad kõrgemale tõstetud.

Poolteise meetri laiusel laudteel mahuvad ratastoolis inimesed lahedasti koos saatjaga liikuma. Kui kahel ratastoolil teineteisest mööduda on vaja, saab seda teha puhkekohtades, kuhu paigaldatakse istepingid. Möödasõidu vajaduse peaks, tõsi küll, välistama soovitus liikuda matkarajal vaid ühes suunas.

Raja äärde ehitatakse välja katusega grillimis- ja puhkekohad, kus ka ratastoolis inimesed piknikku saavad pidada. Koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega paigaldatakse raja äärde viidad huvitavate taimede ja muude loodusobjektide kohta, mis raja ääres näha on.

Ratastoolis vaatetorni

Omaette atraktsiooniks peaks kujunema vaatetorn, kuhu puudega inimesed saavad tõusta lifti abil. Matkaraja projekt, mida OÜ EBG juhataja Olav Hoop teisipäeval Sihtasutuse Kalevipoja Koda nõukogu liikmetele esitles, näeb vaatetorni kõrguseks ette 24 meetrit, kusjuures liftiga oleks võimalik tõusta torni kümne meetri kõrgusel asuvale vaheplatvormile ja jalgsi 20 meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Nõukogu liikmed arvasid aga, et kümnemeetrise torniga võiks piirdudagi, sest üle ümbritseva metsa ei näe ka 20 meetri kõrguselt, jõeäärsed luhad ja kobraste tegutsemise jäljed on aga vaadeldavad kümne meetri kõrguseltki.

Eriarvamus oli nõukogu liikmetel veel paaris küsimuses. Näiteks arvasid nad, et laudteed kandvaid vaiu pole mõtet teha puidust, nagu loodussõbralikkusele rõhuv projekt ette näeb, vaid targem on need teha metallist või betoonist.

“Ka sügavimmutatud puit kipub maa sees viie kuni seitsme aastaga mädanema,” ütles oma kogemuste põhjal nõukogu liige Jüri Koort. “Parema väljanägemise nimel võib ju vaiade maapinnale jääva osa puidu alla peita, aga maa sees peaks ikkagi olema vastupidavam materjal.”

Nõukogu liikmete elava arutelu vallandas ka plaan paigaldada vaatetorni päikesepaneelid, mille abil toodetav energia lifti tööle paneks. Ühest küljest oleks torni juurde elektrikaabli vedamine oluliselt odavam, teisalt lisavad päikesepaneelid projektile jälle innovatiivsust ja keskkonnasõbralikkust. Huvitava vahevariandina pakuti välja võimalus, et paigaldatakse nii päikesepaneelid kui ka kaabel, mis võimaldaks ülejääva päikeseenergia (lift ei tööta ju pidevalt!) ära kasutada Kalevipoja teemapargi territooriumil oleva vana kasakamaja kütmiseks.

Kasutajaid jätkub

“Selleks me tänase esitluse korraldasimegi, et sihtasutuse nõukogu liikmete arvamust kuulda ja projekti praegu, mil see veel võimalik, parandusi sisse viia,” ütles Kalevipoja Koja juhataja Hannes Soosaar. “Puuetega inimeste matkarajaga tahame aga teistele Eesti piirkondadele, eriti linnalähedastele valdadele eeskuju näidata: kui Soomes on ratastooliga läbitavaid matkaradu üsna palju, siis Eestis pole neid seni veel ühtegi. Linna lähedal oleks sellisel rajal veelgi rohkem kasutajaid kui Kääpal, aga huvilisi jätkub siingi. Rada saavad ju kasutada ka RMK teabepunkti külastajad, meie enda korraldatavatel loodusretkedel käijad ning kohalikud elanikud, Kääpa hooldekodu asukad sealhulgas.”

Puuetega inimestele mõeldud matkaraja projekti koostas OÜ EBG MTÜ Parim Valik tellimusel ning selle 136 800 kroonisest maksumusest kattis suurema osa Leader-programmist saadud 129 600 krooni suurune toetus. Matkaraja ehitamiseks tuleb aga raha alles otsima hakata. Seda kavatsetakse küsida nii riigilt kui ka mitmetest fondidest. Matkarada läheb maksma umbes 200 000 eurot ehk 3,1 miljonit krooni ning selle esimene etapp võib valmida tänavu sügiseks.

i

RIINA MÄGI