Kääpal möllasid koos lastega jälle kratid

Kui Vooremaa esindus ühel päeval Kratikülla jõuab, on üks ekskursioon juba lõppenud ja teist pole veel kohale jõudnud. Nii saavad kratid rahvamaja teisel korrusel pisut jalgu puhata ja ninasid soojendada. Ega nad seal just vaikselt istu, kratitarkusi ja vigurjutte tuleb kui varrukast, nii et tavainimesel ei olegi eriti võimalik täielikku sotti saada, mis päris- või mis kratielust võetud. Pole ka ime: kui ikka peaaegu kaks nädalat järjest on iga päev lapsi naerust rõkkama ja vaimustusest kilkama pandud, ju peab siis enda seeski krati alles ja vaimu virge hoidma.

Isemoodi ja teistpidi

Täiesti tõsi on aga see, et tänavustele Kratiküla jõuludele tulla soovijaid oli kahe kolmandiku võrra rohkem, kui võimalik vastu võtta. Kahelda ei maksa selleski, et Kratiküla olulisemad traditsioonid ning krattide tegutsemise mõte on enamikus algusest kuni tänaseni samaks jäänud. Ja kratidki on ju enamasti samad. Kui neid hästi hoolega kuulata ja vaadata, on nad mõne siitkandi tegelasega äravahetamiseni sarnased. Peakratt meenutab Andri Platot, marakratt Taavi Pirki, linnukratt on väga sarnane Ene Uunale, meisterkratt Elle Mäerannale, ilutis ehk ilukratt on  Marge Puuraidi moodi ning supikratt täiesti Maarika Mäletjärve nägu. Ringi olevat nähtud liikumas ka tehnokratti nimega Kalju Kahro.

Kui kratid kellelegi esmapilgul ka mingite ulakate tegelastena võivad tunduda, siis see pole tõsi. Nendel käivad asjad lihtsalt isemoodi ja teistpidi, tõeterad ja kasulikud õpetused peaksid kohale jõudma aga seevastu õigetpidi. Krattide olulisemad vanasõnad, mis kõikidele rõõmsa tuju teevad, on üles tähendatud ka mõnedel suurtel siltidel Kratiküla teedel. Seekord jõuame aga enne, kui uus ekskursioonibuss õuele vurab, koos linnukrati Ene ja meisterkrati Ellega põigata korraks krattide kaubamajja ehk varakambrisse, kus saame näha eriti uhket õhtukleiti, mida juba hommikul selga panna võib, ja paljusid teisi ilusaid asju. Edasi läheb aga väga kiireks. Kratid tõttavad vastu suurele bussile. Sedakorda on Kratikülla jõudnud Tartu Kesklinna Kooli IIa ja IIb klassi lapsed.

Pikk ja põnev seiklus

Peakratt toikaga ees ja lapsed rivis järel, suundutakse paika, mida päriselus ka teemapargiks nimetatakse. Mööda Kalevipoja lauast ja toolist, seejärel astuvad kratid üles kõrgemale kohale, et lapsed neid hästi näeksid ja kuuleksid. Kratid peavad lastele nn kiirkursuse oma ajaloost ja elutarkustest. Üks kõneleb sellest, kuidas ta 380 aastat tööl käis, teine oma kooliajast, mis oli väga põhjalik ? ikka mitu aastat ühes klassis jne.

Siis minnakse kahekaupa, “ühel pool keegi, teisel pool mitte kedagi”, vanasse talutaresse, sellisesse, kus kunagi elasid vanavanaemad ja vanavanaisad. Istutakse õlgedele maha ning linnukratt Ene räägib, kuidas vanal ajal õieti ja tegelikult elati, kui polnud elektrit, raadiot, poodi ja ?mobiile? ka mitte. Õlgede peal proovitakse mõnd vanaaja mängu mängida ja lauldakse eeslauljatest krattidele järele. Sealsamas hüppab ringi pontsakas valge küülik ning sibavad kassipojad ning nurgas sõimes on lammas koos kahe utega. Enne õue minemist võtab iga laps kaerahelbeid ja annab neid siis oma peost lambale.

Edasi mängitakse õue peal krattide otsimismängu ning seejärel suundutakse juba suurele seiklusrajale üles mäenõlvale, kus on nn ronimistoru, püramiid, labürint, kus õpitakse tundma krattide sugupuud, puid ja taimi jne. Seejärel peatutakse sülitamise ja vilistamise puu juures “et need asjad ära teha ja edaspidi enam mitte kunagi”. Siis kallistavad kõik kallistamise puud ja raputavad “sidrunipuu? otsast sidruneid maha. Vahepeal tehakse mäerinnakult alla ja tagasi jooksu ja käiakse “moosikeldris”.

Varsti jõutakse aga lõkke äärde, millel keeb teepada männiokkateega. Enne seda aga jõuab peakratt teha mustkunstitriki coca-cola pudeliga, et oleks kõigile näha, mida see jook endas sisaldab ja mis ta laste kõhus teha võib. “Jooge parem teed,” on krattide soovitus. Pärast teejoomist saab toas iga laps endale meisterkrati Elle juhatusel koju väikese krati kaasa meisterdada. Siis on aga aeg kratisuppi sööma hakata. Õues ootab juba oma väikseid reisijaid kratitakso, millega enne koduteele asumist ringid ära tehakse. Kaasa saavad kõik lapsed seekord toreda kratiküla soki koos pisikese üllatusega. Rohkem kui kaks seiklusrikast tundi on möödunud nagu lennates, aga meenutada annab seda kindlasti veel väga kaua. 

VAIKE KÄOSAAR     

blog comments powered by Disqus