Külakeskuse puhkeala rajati Kääpa Ühistegevuse Seltsi eestvõttel ning Euroopa Liidu külaelu arendamise meetmest saadud toetuse abil.
?Varem oli see Kääpa jõe äärne maatükk soostunud, võsastunud ja hooletusse jäetud,? ütles MTÜ Kääpa Ühistegevuse Selts juhatuse liige Rita Kivisaar. ?Kuna pinnas oli vesine, polnudki seda õigupoolest hooldada võimalik. Puhkekoha rajamisega muutus külakeskus palju kenamaks, üksiti tekkisid siia uued vaba aja veetmise võimalused.?
Puhkekoha kujundusidee väljamõtlemiseks panid Kääpa Ühistegevuse Seltsi liikmed pead kokku Taavi Pirgi ja Andri Platoga Saare vallas kultuuri ja turismi edendavast sihtasutusest Kalevipoja Koda. Ühiselt leiti, et nagu paljude muude selle kandi ettevõtmiste juures, peaks ka puhkealal tunda olema Kalevipoja vaimu. Sealt tuligi Kalevipoja jalajälgi meenutavate veesilmade rajamise mõte.
?Meie käisime välja idee; OÜ Artes Terrae, kelle puhkeala väljaehitajaks valisime, leidis sellele konkreetse vormi,? ütles Rita Kivisaar. “Alltöövõtjatena olid Artes Terraele abiks OÜ Roheline Ruum ja OÜ Siimel. Viimane kaevas veesilmad.?
Lisaks kolmele omavahel ühendatud tiigikesele, mis peale silmailu pakkumise kuivendussüsteemi funktsiooni täidavad (ülearune vesi juhitakse Kääpa jõkke), on puhkealal omapärane paviljoniga laudtee, mida nii õdusaks katuse all istumiseks kui ka vabaõhukontsertide-etenduste andmiseks kasutada saab, ja istepingid. Kenasti haljastatud puhkealale on istutatud pikk nimistu ilutaimi. Laudtee äärde istutatud metsviinapuud muudavad palkrajatise tulevikus varju pakkuvaks lehtlaks. Paviljonile lisab omapära mätastega kaetud katus.
Meie-tunne tugevam
Puhkeala rajamine läks maksma ümmarguselt pool miljonit krooni. Esialgu tuli tööd Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu saadud laenurahaga ära teha, nüüdseks on aga Euroopa Liidu toetus PRIA vahendusel kätte saadud ja laen tagasi makstud. Kümneprotsendilise omaosaluse projektis aitas kinni maksta Saare vald.
?Tänu sellele, et ilm kaua soe püsis, sai ehitaja puhkeala tegelikult valmis juba möödunud aasta detsembris,? ütles Rita Kivisaar. ?Selle aja jooksul, mil tänavu kevadel sooja ilma nautida oleme saanud, oleme märganud, et eriti noored on uue puhkekoha omaks võtnud ning et nad oskavad siinset ilu ka hinnata ja hoida.?
Kõige kummalisem olevat Rita Kivisaare sõnul aga see, et keegi ei suuda enam meenutada, kuidas kauniks puhkealaks muutunud koht varem välja nägi. Igatahes väärib Kääpa küla nüüd hoopis enam heakorrastatud küla nime ning meie-tunnegi on külarahva hulgas kõvasti kasvanud. Ning just sellised eesmärgid külarahvas endale puhkeala projekti algatades seadis. Sellised eesmärgid on kirjas ka küla neli aastat tagasi valminud arengukavas. Selline dokument on aga teatavasti euroraha taotlemise eelduseks.
Täna kunagises Saare vallamajas avatav Riigimetsa Majandamise Keskuse Saare teabepunkt on üks seitsmeteistkümnest RMK teabepunktist, kust matkajad ja muud loodushuvilised saavad praktilist nõu puhkamiseks ja matkamiseks riigimetsas, samuti teavet kohalike huviväärsuste ja sündmuste kohta. Teabepunktide rajamist alustas RMK neli aastat tagasi ja arvestades huvi tõusu looduses liikumise vastu, võib arvata, et neid läheb ka üha rohkem vaja.
?Puhkemajandust edendab RMK selleks, et loodus paremini kaitstud oleks,? ütles RMK Tartu ümbruse puhkeala juhataja Monre Mäerand. ?Kui metsa on välja kujundatud matkarajad ja lõkkekohad, siis ei tüki inimesed sinna, kus nad teretulnud pole. Infot matkaradade ja puhkekohtade kohta saabki teabepunktidest.?
Nagu kõik RMK teabepunktid, hakkab ka Saare teabepunkt avatud olema 15. maist 15. septembrini iga päev kella 10-18. Tööle hakkab seal kaks inimest.
?Lisaks olemasolevatele matkaradadele tahame suve jooksul lähikonnas maha märkida kaks jalgrattarada,? ütles Monre Mäerand. “Saare teabepunkt hakkab aga tulevikus tegutsema ka loodusmajana, kus käivitame loodusharidusprogrammid ümberkaudsete koolide õpilaste tarvis.”
Vallaelu edendaja mälestuseks
Saare vana vallamaja juures toimub täna peale teabepunkti avamise veel teinegi pidulik sündmus: hoone seinal avatakse mälestustahvel Rein Värgile (1890-1964). Aastatel 1913-1940 vallasekretäri ametit pidanud Rein Värgil on Saare kandi elu edendamisel mitmesuguseid teeneid: ta oli mitme seltsi, kohaliku põllumeeste panga ja apteegi rajajaid, algatas kuueklassilise algkooli hoone ehitamise ning mõisaaegse magasiaida rahvamajaks ümber ehitamise, samuti Saare esimese laulupeo korraldamise 1935. aastal.
Rein Värgile mälestustahvli paigaldamine ja talle mälestustamme istutamine (seegi saab teoks täna) on tema Kanadas Torontos elava poja Ilmar Värgi soov ja tema kandis ka kõik ettevõtmisega seotud kulud.
Tänase kolmekordse avamispeo ajaks pannakse Saare rahvamajja üles kohalike ja Lümati naiste käsitöönäitus ning Kalevipoja varakambri nime kandev käsitööpoodki teeb suvehooajaks uksed lahti. Uudistada tasub ka Saare Kalevipoja muuseumi uuenenud ekspositsiooni.
Uue puhkeala laudtee ja paviljon saavad täna esimesed tuleristsed teatrilavana: seal etendatakse Kalevipoja-teemalist näitemängu. Toimub ka piknik ja kuulatakse Heino Koosa lõõtspillilugusid.
RIINA MÄGI
