Mittetulundusühingu juhatuse liikme, kinnisvaraärimees Raimo Kullamaa sõnul ajendas teda hooldekodu rajama asjaolu, et ta üheski olemasolevas hooldekodus oma eakale emale vastuvõetavat elupaika ei leidnud. Ühelt tuttavalt hooldekodujuhilt sai ta teada, et Saarel või siis praeguse nimega Kääpal on tühjalt seismas hooldekodu rajamiseks sobivad hooned.
Saare vald oligi nõus paarkümmend aastat tagasi lasteaiaks ehitatud hoone, mis viimati oli kasutusel Saare Põhikooli algklassimaja ja sööklana ning mis kooli likvideerimise järel juba viis aastat tühjana oli seisnud, tartlaste moodustatud MTÜle tasuta üle andma. Üle anti ka kaheksa korteriga elamu, millest perearstikabinet eelnevalt kõrvalmajja koliti.
Lasteaia hooldekoduks ümberehitamiseks võttis mittetulundusühing Nordea pangalt kaks ja pool miljonit krooni laenu.
“Selliseks otstarbeks polnud Nordea pank ja ilmselt ka mitte ükski teine Eestimaa pank veel kunagi laenu andnud,” ütles Raimo Kullamaa. “Vaevalt et seda meilegi antud oleks, kui me ärilise taustaga ja panga silmis usaldusväärsed inimesed poleks olnud.”
Tööjõud kohapealt
Ehitustöö tegi Tartu firma AS Tevo, ventilatsiooni paigaldas firma Rokk & MP ning köögiseadmed AS Metos. Hooldekeskuses on neli kolmekohalist, neli kahekohalist ja neli ühekohalist tuba, hooldusaluste puhketoad ja pesuruumid, köögiplokk, söögisaal, pesukoda ja personali olmeruumid. Tööd saab hooldekodus esialgu üksteist inimest, tulevikus aga kuni kakskümmend. Suurem osa hooldekodukohti on juba broneeritud.
Raimo Kullamaa sõnul polnud ei töötajaid ega ka kliente kuigi raske leida.
“Tööjõu leidsime enamasti kohapealt ? Saare ja Pala vallast,” ütles Raimo Kullamaa. “Hooldusjuhi kohale asub näiteks siinsamas Saare vallas elav Ene Müürsepp, kes just lõpetamas kõrgkooli kohasel erialal. Ka enamik hooldajaid ja köögipersonali on varem sama või sarnast tööd teinud.”
Hooldekodu 24 kohast kaheksa on Raimo Kullamaa sõnul broneerinud Saare vald, teistele kohtadele leiti pretendendid oma ettevõtmisele reklaami tehes või tuttavate kaudu. Esialgsete arvestuste kohaselt hakkab koht vastses hooldekodus maksma 5100 krooni kuus.
“Püüame selle summaga hakkama saada, sest ka teistes hooldekodudes on hinnad umbes sellel tasemel,” ütles hooldekeskuse juhataja Regina Kullamaa.
Oodatud on hooldekeskusse eakad kogu Eestist. Tõsi, selle klausliga, et hooldekeskusse tulija seisund väga raske ei oleks: päris hooldushaigla tasemel põetust seal ei pakuta.
Küsimusele, mis hooldekodu rajamisel kõige keerulisem oli, vastas Raimo Kullamaa, et bürokraatlikud asjaajamised.
“Vallalt tegevusloa saamiseks tuleb kõigepealt saada kooskõlastused tervise- ja töökaitse-, pääste- ja muudelt ametnikelt ning kõik need ametnikud peavad enne kohapeal käima,” ütles Raimo Kullamaa. “Sellised asjaajamised nõuavad vähemasti minult küll tunduvalt rohkem jõudu kui ehitamine või seadmete hankimine.”
Saare valda Raimo Kullamaa bürokraatlikus asjaajamisstiilis siiski ei süüdista. Just vastupidi: vallaga suhtlemine oli äärmiselt meeldiv, asjalik ja ladus. Hooldekeskus omalt poolt on valmis toitlustama oma klientide kõrval ka vallarahvast ja valda külastavaid turiste: võimsust köögil selleks jätkub. Teine juhatuse liige Mati Pärn lisas, et ka pesupesemisvõimsust on hooldekodu pesutoal niipalju, et väljapoole maja teenust pakkuda.
Üks tingib teise
Mõistagi lähtuti köögi ja pesutoa võimsust planeerides eelkõige hooldekeskuse laiendamiskavast. Eelpool mainitud kaheksa korteriga elamu juures lähevad Mati Pärna sõnul tööd lahti juba järgmisel nädalal. See toob hooldekeskusele arvatavasti juba selleks sügiseks 32 kohta juurde. Kui ettevõtmine end õigustab, on plaanis tuleval aastal ka lasteaiahoonele üks korpus juurde ehitada.
“Seda saame teha aga ainult juhul, kui pangalaenule lisaks eurotoetust saame,” arvas Raimo Kullamaa.
Saare vallavanema Jüri Morozovi sõnul on hooldekeskuse rajamisel valla seisukohalt kaks head külge: tühjalt seisnud hooned, mida senini lihtsalt selleks köeti, et need ära ei laguneks, leiavad rakenduse, ning hulk valla inimesi saab tööd.
“Tõsi, hooldekeskuse laienedes seisame fakti ees, et Kääpa asula biotiigid ei suuda suurenenud reoveehulgaga toime tulla ning on vaja välja ehitada uued puhastusseadmed,” ütles Jüri Morozov. “Aga piirkonna arendamisel ongi asjad paraku nii, et üks samm tingib järgmise ja loorberitele puhkama jääda ei õnnestu kuidagi. Nii tuleb ka näiteks turismi arendades peatselt teede olukorra parandamisele ja väiksemate teede tolmuvabaks muutmisele mõtlema hakata, sest muidu tõstavad nurinat nii turistid kui ka kohalik rahvas.”
RIINA MÄGI
