|
|
Kääpa Ühistegevuse Seltsile kuuluv endine meiereihoone peaks saama külakojaks, kus pakutakse kogukonnale vajalikke teenuseid, kuid peagi teise korruseni kerkiv hoone võib talveks katuseta jääda. |
</p>
Kääpa Ühistegevuse Seltsi juhatuse liige Rita Kivisaar ütles, et kogu maja renoveerimine läheb maksma ligikaudu 360 000 eurot. Seni on saadud toetusi PRIA Leader-meetmest 36 843 eurot, lisaks riigieelarvest 12 000 eurot ning veel ka omaosalus. Maja korrastamiseks on koos projekteerimisega kulutatud 52 189 eurot. Selle raha eest on lammutatud vana katkine katus, ehitatud monoliitbetoonist vahelagi ja praegu pannakse püsti teise korruse seinu. “PRIA projektid peab valmis tegema oma raha eest, praegu pole me pidanud seltsiga laenu võtma, sest Linnamäe Lihatööstus Läänemaalt on laenanud meile raha.”
Katusekonstruktsioonide ja avatäidete jaoks on vaja 38 000 eurot. Praegu ootab Kääpa Ühistegevuse Selts uut Leader-meetme taotlusvooru, kuid seni ei istuta, käed rüpes. “Me korjame kõik õlekõrred kokku,” tunnistas Rita Kivisaar. Ta on käinud ka ettevõtjatelt raha küsimas, kuid nii suurt summat keegi välja käia ei suuda, et hoone talveks katuse peale saaks.
“See on nii suur ja nii vajalik projekt, sellepärast olen optimist. Kui üldse ei saa, siis kuidagi ikka saab,” kinnitas ta. “Nii kaua, kui mu süda tuksub, tegelen selle hoone taaselustamisega,” lubas ta.
Kohalikud inimesed vajavad teenuseid
Kääpa külas tegutsevad Kalevipoja Koda, Krati seikluspark ja Kalevipoja muuseum, külastajad ja osalejad on väljaspoolt valda elavad inimesed. Kohalikud elanikud ootavad ja vajavad teenuseid ja ruume, mida iga päev kasutada, mis muudaks nende vaba aega sisukamaks, parandades seeläbi nende elu kvaliteeti. 2003. aastal selgusid Kääpa küla arengukava koostamise ja arutelude käigus kohalike elanike vajadused: ühise identiteedi loomine, kogukonna aktiivsuse suurendamine, koostöö arendamine, sideme tugevdamine eri põlvkondade vahel.
Tühjana seisnud meiereihoone oleks nagu oodanud, et on kord jälle rahvale vajalik.
Tiheasustusega Kääpa külas puudub ka saun, mis on kavandatud hoone esimesele korrusele. Vallas on koduhooldusel olevaid eakaid, sauna peab olema võimalik tulla ka ratastooliga. Ka valla avalikul hooldusel olevad inimesed vajavad sauna. Ühistegevuse selts võikski hakata seda teenust pakkuma.
Veel peaks külakotta mahtuma kauplus, kus kohalikud elanikud saavad osta kohaliku mahetootja toodangut. Praegu piirkonnas taolist võimalust pole. Saare vallas on piisavalt mahetootjaid, kes saaksid siis oma kaupa ühes kohas müüa. Iga päev soovivad nii turistid kui ka kohalikud elanikud toitlustamist ja nii saab esimesele korrusele planeeritavas kaminaruumis pakkuda sooja toitu, korraldada seminare ja koosviibimisi.
Hoone teisele korrusele sisustatakse käsitöötuba, kus hakkab iga päev tööle käsitööd tundev inimene, kes osutab soovijaile ka õmblemisteenust, st õmbleb, parandab, teeb vajadusel vanast uue. Valminud riideid saaks müüa all esimese korruse poes. Samuti oleks võimalik õpetada rahvuslikku käsitööd. Koos on vanad ja noored, tegutsevad käsitöö õpiringid, kaasatud on vähekindlustatud või töötuks jäänud inimesed.
Oluline on, et vanemad inimesed annaksid oma oskusi edasi noortele ning noored omakorda vanematele, nii ühendatakse eri põlvkondi. Majas saavad töötada käsitööringid, kus valmistatakse mitmesuguseid esemeid, mida saaks samuti alumisel korrusel tegutsevas poes müüa.
Linnamäe Lihatööstusega on läbi räägitud ka võimalikust koostööst toitlustamisel, kui külakoda ükskord valmis saab.
Kivisaare hinnangul lahkuvad inimesed maalt ka seetõttu, et elukeskkond pole just kõige parem. Kes seda muutma peaks? Kuidas seda teha, kuidas tuua lisandväärtusi? “Kolmanda sektorina suudaksime neid teenuseid erasektorist odavamalt pakkuda ning panustada niiviisi piirkonna arengusse,” lisas ta.
Pidevalt on tehtud koostööd kohaliku omavalitsusega, vald on seltsi toetanud. “Näeme tihedamat koostööd kohaliku omavalitsusega, saame lepingutega osa avalikke teenuseid üle võtta. Meil vallas on seda juba aastaid tehtud,” tõdes ta. Rita Kivisaarel on hea meel, et kohalikud teda toetavad.
Saare vallavanem Jüri Morozov märkis, et kogukonnale vajalike teenuste delegeerimine mittetulundusühingutele näitab usaldust nende tegevuse vastu.
“Meil on välja kujunenud eri tasanditel teenuste kvaliteet. Näiteks Tartus on kõrgeima kvaliteediga tervishoiuteenused. Kohaliku omavalitsuse koordineerimisel pakub perearst meie kahes perekeskuses kohalikele inimestele esmavajalikke meditsiiniteenuseid. Kõige esimene tase on inimeste tervislik käitumine alates sellest, et nad käivad saunas ja pesevad end, veedavad aega tervislikult ja teevad ühtlasi ka endale midagi kasulikku. Ühtegi tasandit ei tohi unustada. Kui esimene tasand ununeb, siis on Tartus inimesi veel rohkem ja aina pikemates järjekordades,” nentis ta.
Morozovi sõnul on esmatasandi teenused, mis põhinevadki kogukondlikul printsiibil, meie riigis väga ebaühtlaselt välja arendatud. “Meil pole selget ja arusaadavat poliitikat, öeldakse, et igaüks peab ise hakkama saama,” märkis ta.
Meierei on kogu aeg kogukonda teeninud
Kääpa meierei rajamist alustati 1923. aastal kümmekonna taluniku poolt, hoone valmis 1924 – 1925. Peipsi äärest pärit töömehed ladusid maakivist vundamendi, puutöö tegid kohalikud talumehed, kes tõid palgid oma metsadest. Lambi talu maadest eraldati hoone tarvis krunt.
“Kui meie esivanemad arendasid ühistegevust nii, et suutsid ehitada meierei, mõeldes juba siis piirkonna arengule, eksportides piimasaadusi, siis meie seltsiga tahame sellele majale elu tagasi anda ning väärtustada seda kohta ja panna maja uuesti kogukonda teenima ning elavdada piirkonda,” rääkis Rita Kivisaar.
Kuni 2000. aastani kuulus meierei Palamuse Piimaühistule, maja osteti Taluliidu ja Maapanga toetuse abil Kääpa Ühistegevuse Seltsile 11.01. 2001. aastal. Paar aastat osteti piima kokku ning müüdi Jõhvi Piimale. Kui nõuded kokku ostetavale piimale karmistusid, tuli piima varumine lõpetada ja maja jäi tühjaks.
“Üksi pole siin võimalik midagi teha. Külas on oluline arendada jätkusuutlikku planeerimist, et maaelu säiliks, pakkudes elamisväärset elukeskkonda. Piirkonda ei saa ka lasta välja surra. Kui meil on kõrval ettevõtjad ning kohalik omavalitsus, siis meie tegevust toetatakse nii materiaalselt kui vaimselt. Me saamegi koostöös meiereihoonele uue sära anda. Näen inimestes tahet ja jõudu, et kohalikku elu edendada,” kinnitas Kivisaar.
Kääpa Küla Koda peaks avatud olema hommikust peale ning inimestele peaks seal tegevust ning kogemuste vahetamist jätkuma hiliste õhtutundideni.
Kääpa Ühistegevuse Selts
* Ostis talunike piima kokku ja müüs Jõhvi Piimale
* 2004 valmis raamatukogus tegutsev avalik internetipunkt
* 2006 rajati Kääpa puhkeala koos Kalevipoja jalajälgedega
* Meiereist ehitatakse multifunktsionaalne külakoda
i
