|
|
Uus tase väikekatlamajade kütmisel seob Saare valla ettevõtlikud metsaomanikud ühte punti, et tagada soojatootmise protsess algusest otsani – kütte ehk hakkpuidu materjali varumisest kuni soojatootmiseni Kääpa katlamajas. Esialgu ollakse koostöös Erametsakeskuse ja vallavalitsusega projekti käivitamisega poolel teel. |
Kohalikule puiduhakkele üleminek annab soojatootjatele ja -tarbijatele “ärevaks tegeva” sõltumatuse vedelkütustetarnijatest. Soome ja Kesk-Euroopa metsaomanike järeleproovitud uuenduslik viis väikekatlamajade kütmise korraldamisel seob piirkonna vabatahtlikult ühinenud metsaomanikud kohustusega toota piisavalt kütet ja kindlustada katlamaja edukas toimimine. Ikka selleks, et tagada kohaliku koolimaja, lasteaia, raamatukogu, rahvamaja, kortermajade ja teiste hoonete radiaatorisoe.
Erametsakeskuselt nõu ja abi
Saare valla kohalike metsaomanike, vallavalitsuse ja Erametsakeskuse koostöö peamine eesmärk on võimalus saada nõu ja abi rahvusvahelisest projektist “Bioenergy Promotion”ehk eesti keeles taastuvenergia edendamine. Erametsakeskuse vahendatav projekt on suunatud bioenergia kasutuselevõtu laiendamisele, mille pilootprojekt Eestis on Saare valla Kääpa katlamaja üleminek kohalikule küttele.
SA Erametsakeskus juhi Jaanus Auna sõnul puudub projektis “Taastuvenergia edendamine” raha investeeringuteks, kuid samas on võimalik läbi viia vajalikke uuringuid ning nõuannetega abistada neid, kes bioenergia kasutamist edendada soovivad.
“Et tegutseme metsandussektoris, siis on meie projekti raames suunatud abi loomulikult neile, kes soovivad tegeleda puidu laialdasema kasutamisega energiatootmises,” ütles Aun. “Puit on taastuv loodusvara. Meie metsad, eriti lehtpuupuistud, on alakasutuses. Samas kütame palju õli ja gaasiga, kuigi kohalik kütteressurss on maapiirkondades olemas. See omakorda tähendab, et raha, mis võiks kohapealset elu edendada, liigub kuhugi mujale,” lisas ta.
Näidismudel Saare valda
Erametsakeskuse soov on luua projekti käigus näidismudel, kus metsaomanike kohaliku ühingu poolt on tagatud kohalikul tasandil sooja müük, mis tähendab nii kütuse varumist, hakke tootmist kui ka katlamaja opereerimist. Pilootprojekt jõudis Jaanus Auna sõnul Saare valda aga tänu sealsele initsiatiivile.
Kohalike metsaomanike kinnitusel on projekti algatamise tegelik “võti” Jõgevamaa metsakonsulent Ülo Kriisa, kes tegeles ka projekti käivitamiseks vajalike puiduressursside hindamisega.
Kriisa sõnul aitab taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt metsaomanikel oma metsi efektiivsemalt majandada ja samas annab ka tööd.
“Bioenergia teema ei ammendu kunagi, kuigi alles praegu on hakatud sellele tõsisemalt mõtlema. See on puhtalt kohalik energia, mis on vaja maast üles korjata, kuid paraku käsitletakse seda ikka veel loiult,” märkis Ülo Kriisa. “Soome metsaomanikud on sooja müümisega juba pikka aega hakkama saanud. Meie koostöö sealtpoolt-lahte meestega käib ja kevade poole plaanime uuesti kohtuda,” lisas ta.
Saare vallavanem Jüri Morozov pidas tähtsaks, et projekti käivitumisel edeneb kohalik majandus ja majandusbilanss tasakaalustub.
“Luuakse uusi töökohti, kasutatakse paremini kohalikku ressurssi, rakendatakse uusi tehnoloogiaid ja erametsaomanike sissetulekud suurenevad,” loetles vallavanem projekti plusspooli. Lisaks jääb lootus, et selle kandi vooremaastik ei kasva kinni ega võsastu.
Esimesed sammud on astutud
Projekti käigus on praeguseks välja selgitatud vajalik puiduhulk. Tänu uute võimaluste selgitamisele ja kohapeal peetud kõnekoosolekutele on suurenenud Saare Valla Erametsaomanike Ühingu liikmete arv. Saare Valla Erametsaomanike Ühing taotleb hakkuri ostmiseks Leader-programmist toetust. Kvaliteetse hakkuri hind algab miljonist kroonist.
Ülo Kriisa ütles, et arvutuste järgi on
Moodustatud on ka 12 osanikuga osaühing Saare Bioenergia, mis asub tegelema katlamaja rekonstrueerimisega ehk ümberehitamisega hakkepuidule. Kõik ühingu osanikud on Ülo Kriisa kinnitusel metsaomanikud.
Saare vallavanema Jüri Morozovi sõnul tuleb projekti käivitamiseks vallal soojatrassid rekonstrueerida ning ka uusi trasse rajada.
“Arendusfaasis me kindlasti vallaeelarves kokkuhoidu ei saavuta, sest kõigepealt on vajalikud investeeringud,” ütles Morozov. “Kasu on sellest projektist kogu piirkonnale pikemas perspektiivis — nii metsaomanikele, ettevõtjaile kui ka tarbijatele. Lisaks areneb mitmel tasandil koostöö. Üldine laiem mõju tekib seni kasutamata puidu kasutuselevõtmisega. Selle tagatiseks, et keset talve majad kütmata ei jääks, oleme koos arutades leidunud, et hakketootja ja soojatootja peab olema üks ja sama isik. Nii moodustatigi osaühing Saare Bioenergia.”
KADRI PULK
