<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt” lang=”ET”>
Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis esitleti möödunud reedel ajakirjaniku ja spordiajaloolase Tiit Lääne raamatu “Jõgevamaa spordielu – algusest tänaseni” teist osa. Raamatu esitlusel avaldas autor ühtlasi lootust, et kunagi jõuavad eraldi kaante vahele ka mitmete koguteoses käsitletud spordialade pikemad ülevaated.
Algselt ühte köitesse plaanitud raamat tuli töö käigus materjali rohkuse tõttu kaheks jagada. Kuigi esimese osa ilmumise järel augustis oli teise köite trükkimiseks raha veel leidmata ning lõplik teade projekti rahastamisest tuli alles päev enne esitlust, on nüüdseks kaante vahele jõudnud ülipõhjalik ja terviklik ülevaade ühe maakonna spordielus aastakümnete jooksul toimunust.
Lõpuosas mahukas statistika
Esimesse köitesse, mis Tiit Lääne sõnul on saanud päris hea vastuvõtu osaliseks, mahtusid Jõgevamaa jaoks olulised spordialad vaid kuni s-tähe ehk saalihokini. Ka teine köide algab suurte spordialadega: sumo, suusatamine, tõstmine ja võrkpall. Seejärel tulevad tähestiku järjekorras Jõgeva maakonna jaoks n-ö väiksemad alad. Mõneleheküljelised ülevaated on antud näiteks allveespordist, curlingust, iluuisutamisest, judost, jääpallist, mälumängust, ratsutamisest, sangpommispordist, sõudmisest, tennisest, ujumisest, vehklemisest, võistlustantsust ja paljudest teisest siinmail vähem harrastatud aladest.
Seejärel annab autor ülevaate maakonnas tegutsevatest spordikoolidest ja -organisatsioonidest, samuti piirkondlikest spordimängudest. “Jõgevamaa sportlaste osalemine erinevatel mängudel on siiski küllaltki lühidalt kajastatud,” ütles Tiit Lääne. “Muidu oleks pidanud jälle raamatu pooleks lõikama ja veel kuskilt raha küsima kolmanda osa jaoks,” lisas ta muiates.
Raamatu lõpuosa hõlmab mahukas spordistatistika. Ära on toodud individuaalselt või võistkondlikult Eesti meistriks tulnud sportlased, seda nii olümpia- kui ma mitteolümpiaaladel, samuti rahvusvaheliste tiitlivõistluste ning NSV Liidu meistrivõistluste, üleliiduliste spartakiaadide ja maanoorte meistrivõistluste medalivõitjad. Olümpiamängude puhul on aga ära toodud kõik Jõgevamaa sportlased, kes on olümpiamängudel võistelnud. “Seda seetõttu, et olümpiale pääsenuid ei ole väga palju ja medaleid ei ole siiamaani kahjuks veel võidetud,” ütles Tiit Lääne, lisades, et võib-olla hakatakse neid võitma just nüüd, pärast selle raamatu ilmumist.
Statistikaosas toodud nimekirjadesse pääsemiseks pidid sportlased vastama kindlatele kriteeriumidele ehk olema Jõgevamaalt pärit, tänase maakonna piirides sündinud, siin sportinud või siin elanud. Samas ei ole toodud nimekirjad Tiit Lääne sõnul kindlasti täielikud. “Tegelikult on sealt kindlasti veel nimesid puudu,” ütles autor. “Infot ei ole sugugi lihtne kätte saada.”
Välja võiks anda ka kolmanda ja neljanda köite
Tiit Lääne sõnul jaguks olemasolevat materjali ka kolmanda ja neljanda köite jaoks, sest eraldi kajastamata on noorte- ja veteranide sport, spordiobjektid ning spordi toetajad. Samuti vääriksid palju põhjalikumat käsitlemist nii mitmedki Jõgevamaale kuulsust toonud spordialad. “Saavutused Jõgeva spordielus on aastate jooksul olnud niivõrd suured ja säravad, et väga paljud spordialad väärivad omaette raamatut, et kõik nimed, saavutused ja tulemused oleksid kajastatud,” lausus Tiit Lääne, tuues näiteks male, jalgrattaspordi, saalihoki, tõstmise, jalgpalli ja jäähoki.
<p style=”LINE-HEIGHT: normal; MARGIN: 0cm 0cm 0pt; mso-pagination: none; mso-layout-grid-align: none” class=”MsoNormal” align=”justify”>Nagu esimesegi köite tutvustamisel, rääkis Tiit Lääne ka nüüd sellest, et kõige raskem ja aeganõudvam on taolise ülevaateraamatu jaoks fotode leidmine, eriti selliste, mis kajastaksid viimase aastakümne jooksul toimunut. “Fotode küsimus on kõige keerulisem ja kõige hullem on kaasaeg, viimased kümme aastat,” ütles autor. “Kõik küll pildistavad, aga pilte tegelikult kuskil ei ole või on nad ääretult kehva kvaliteediga ja nendega ei ole mitte midagi peale hakata.” Võrdluseks tõi Tiit Lääne välja, et väga hea kvaliteediga on ennesõjaaegsed fotod ning piltide arvu poolest on väga hästi esindatud 1950. aastad. “1960. aastatel jääb pilte aga järjest vähemaks ning 1970ndad ja 1980ndad aastad on samuti suhteliselt pildivaesed,” nentis ta.Ainus foto Lenini ja Stalini kujudest koolimaja ees
Töö käigus välja tulnud põnevatest ja üllatuslikest leidudest rääkides mainis Tiit Lääne ühte Jõgeva linna ajalukku puutuvat spordikauget asja. “Leheküljel 245, kus on ülevaade Jõgeva spordikoolist, on ka pilt tollasest Jõgeva keskkoolist, praegusest Jõgevamaa gümnaasiumist,” rääkis raamatu autor. “Tähelepanuväärne on see, et koolimaja ees pildil on näha nii Stalini kui ka Lenini kuju. Teadaolevalt on see ainuke foto neist kujudest. Minu käest on varemgi palju küsitud, et kust seda pilti saab, ütlesin, et minul seda ei ole. Nüüd siis sellesama raamatu proovitõmmise pealt kogemata avastasin, et on küll olemas, ja hakkasin otsima, et kus ta mul on. Ilmselt on see pilt pärit Aleksander Pruuli kogust. Pilt on tehtud küllalt imeliku nurga alt, kuskilt ülevalt pildistatud, aga näha on, et kaks postamenti seal seisavad.”
“Jõgevamaa spordielu – algusest tänaseni” II osa
Autor: Tiit Lääne
Fotod: Anatoli Makarevitš, Ardi Kivimets, Aldo Luud, Harald Lindok, Lembit Peegel jpt.
Toimetaja ja korrektor: Sirje Ratso
Kujundaja: Katrin Põdra
Väljaandja: Jõgevamaa spordiliit Kalju
Trükitud OÜ-s Vali Press
Raamat on ilmunud Leader-meetme toel
i
MATI ALEV
