Ka väikese gümnaasiumi pidamine võib olla otstarbekas

Kas väiksemas maakohas gümnaasiumi pidamine on jätkusuutlik? See võib tunduda teoreetilise küsimusena, kuid Palamuse inimeste jaoks on see reaalne ja valus teema. Samas toovad hariduselu ümberkorraldused just maakohas kaasa õpilastele ja nende peredele kaasa tõsiseid valikuid ja elumuutusi.  Palamusel on kohaliku gümnaasiumihariduse jätkamiseks pandud peamised lootused Palamuse gümnaasiumi ja Luua metsanduskooli koostööle. Alternatiiviks on gümnaasiumiosa sulgemine.

Pöördumatu protsess ja ajalooline kaotus

Idee Palamuse gümnaasiumi ja Luua metsanduskooli koostööst on mõõtmatult huvitavam kui idee kooli gümnaasiumiosa lihtsalt sulgeda. Eeldusel, et koolivõrgu juhi kiri, mille ta saatis 16. jaanuari Palamuse vallavanemale, ei tähenda otsest keeldu, loodan, et see mõte pole täielikult maha maetud. Haridusministeerium ütleb küll oma arvamuse (pole otstarbekas), kuid otsustamine on valla käes ja läbirääkimisteks peaks olema veel ruumi.

Kooli gümnaasiumiosa sulgemine on pöördumatu protsess, ajalooline kaotus Palamuse vallale ja kõigile, kes on Palamusel haridust saanud. Kooli sulgeda jõuab alati. Seda jõuab ka siis teha, kui Luua metsanduskooliga koostöö tegemine on tegelikkuses ära proovitud. Kui valla eelarves on harjutud pikkade aastate jooksul selliste kulude struktuuriga, siis peaks see olema piisavaks aluseks kaaluda ümberkorraldusi rahulikult.

Ammendavat argumentatsiooni kirjas pole

Selleks, et üldse kaaluda gümnaasiumihariduse jätkamist, tuleks vastata küsimusele, miks jätkavad nii vähesed põhikoolilõpetajaid õpinguid Palamuse gümnaasiumis. Palamuse Valla Teataja jaanuarinumbri andmetel tuli  38 põhikoolilõpetanust gümnaasiumi ainult 14. Kuhu läksid teised? Kas nad jätkavad kutseõppasutustes või teistes gümnaasiumides? Kui teistes gümnaasiumides, kas siis on põhjuseks suurem valikuvõimalus või hariduse kvaliteet? Elujõulise gümnaasiumihariduse jätkamiseks tuleks suurendada selle atraktiivsust.

Haridusministeeriumi kiri ei sisalda aga piisavalt argumente, miks gümnaasiumi sulgema peaks. Näiteks viidatakse seal valikuvõimalusele. Palamuse gümnaasiumiosa sulgemine on aga kindlalt valikut piirav, kuna siis kaob ära valik õppida Palamusel, samas ei muutu Jõgeval valikuvõimalus sellest suuremaks. Jõgeva on Palamuselt küll 17 kilomeetri kaugusel, kuid ühe koolipäeva jooksul tuleb siiski läbida 34 kilomeetrit.

Jõgeval saaks teoreetiliselt teha paljutki, nii võiks põhjendada ka kaupluse ja arstipunkti sulgemist Palamusel ja muid taolisi otsuseid. Lõpuks võidakse jõuda selleni, et Palamusest 17 kilomeetri kauguselt on võimalik valitseda ka Palamuse valda, kuna seal on vabad kabinetid, arvutid ja muu tööks vajalik.

Haridusele kulutatud raha on hästi kulutatud

Küsimus on ka gümnaasiumiosa sulgemisest saadavas säästus. Palamuse vallavanema Urmas Asteli sõnul maksab vald õpetajatele palgaraha peale 79 000 eurot aastas (sama Palamuse Valla Teataja jaanuarinumbri andmed). Sealt ei selgu, kas kogu see raha läheb gümnaasiumiõpetajate palgalisaks, kui suur oleks reaalne rahaline sääst gümnaasiumiosa sulgemise puhul. Samuti pole selge, milleks säästetud raha kasutataks.

Haridusele kulutatud raha on igal juhul hästi kulutatud. Kui gümnaasium kaoks, kas sellel vabaneval rahal oleks mingi oluline strateegiline rakendus või läheks see lihtsalt “aukude lappimiseks”? Järgmisena tekib küsimus, kas gümnaasiumi sulgemine on lihtsalt üks osa hääbumisprotsessist. See võib  mõjutada perede elukohavalikuid ja kokkuvõttes omada kõrvalmõju valla elu mitmetele tahkudele.

See, et kaalutakse kooli päästmise variante, näitab, et teema on paljudele oluline ja ei taheta aastatega üles ehitatut kaotada. Tekib küsimus, mida veel saaks teha, et gümnaasium Palamusel säiliks? Kolmandik õpilastest on pärit Saare vallast, kuid naabervalla poolt kooli pidamiseks makstud summad ei kata õpilaste heaks tehtavaid kulutusi. Kas oleks võimalik Saare vallaga kokku leppida kooli rahastamise suurendamises, eriti kui alternatiiv on sulgemine? Samuti, kas on võimalusi kaasata kogukonda näiteks mittetulundusühingu loomise kaudu, et kooli toetada. Palamusel tegutseb väga edukalt vabatahtlik päästekomando, mis näitab hea kogukondliku vaimu olemasolu. Ehk saaks seda rakendada ka hariduselu toetuseks!

Kahju, kui suletakse vaid kokkuhoiu nimel

Kokkuvõttes: gümnaasiumi tulevikku puudutavad otsused võivad olla Palamuse jaoks “sajandi otsused”. Niivõrd oluliste teemade puhul on kaalutlemiseks piisava aja varumine igati põhjendatud. Sulgemisotsust saab ajas edasi lükata, seda saab teha ka siis, kui on ära proovitud gümnaasiumi säilimise stsenaarium Luua ja Palamuse kooli koostöös. Kui aga sulgemisotsus on tehtud, on see aga lõplik ja võtab võimaluse teisi alternatiive kaaluda.

Kui ühel hetkel jõutakse siiski järeldusele, et gümnaasiumi pidamine ei ole jätkusuutlik, peaksid sulgemisega kaasnema ressursside tulevikkuvaatav ümberkujundamine ja meetmed, et Palamuse oleks ka ilma selleta atraktiivne koht elamiseks. Oleks aga kahju, kui gümnaasium suletakse lihtsalt niisama, mõnekümne tuhande euro kokku hoidmise nimel.

Artiklis esitatud seisukohad on edastatud ka Palamusel gümnaasiumihariduse  säilimisvõimaluste väljaselgitamiseks loodud komisjoni liikmetele.

i

JAAP ORA 

blog comments powered by Disqus