Veel eelmise aasta lõpus käis Jõgeva puuetega inimeste kojas Jõgeva vaegkuuljate ühingu liikmetele häiresüsteemidest rääkimas Tervise abi kuulmisabivahendite spetsialist Diana Legušs.
„Alates sellest aastast muudab riik rahastamispõhimõtteid ning suunab 2019. ja 2020. aastal abivahendite hüvitamiseks olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist,“ teatab sotsiaalministeeriumi kodulehekülg.
- aastast tehakse riigi eelarvestrateegia kokkuleppe kohaselt abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus, mis võimaldab tagada abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel abivahendi igale abivajajale. Sotsiaalkindlustusamet jääb eelarve kasutust pingsalt jälgima ning edaspidigi rahuldatakse põhjendatud juhtudel erimenetluse taotlused.
„Kahe aasta jooksul analüüsitakse uue rahastamispõhimõtte toimimist ja selle mõju nii abivahendite kasutamisele kui ka riigieelarvele – iga euro peab minema õigesse kohta. Eesmärk on, et igapäevaselt möödapääsmatult vajalikud abivahendid oleksid inimestele tagatud konkreetse aasta eelarve mahust sõltumatult,“ sõnas sotsiaalminister Kaia Iva.
Abivahendite süsteem korraldati viimati suuremal määral ümber 2016. aastal, kui riik kehtestas abivahenditele piirhinnad ning koondas nende hüvitamise maavalitsustest sotsiaalkindlustusametisse. 2018. aastast said abivahendite tõendite väljastamise õiguse tegevus- ja füsioterapeudid ning laienes erisuste ring, mille puhul ei ole abivahendi korduval taotlemisel vaja arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit.
Võrreldes 2016. aastaga lisandus mullu 35 abivahendi ettevõtet, sh kaks apteegiketti 205 teeninduspunktiga. Praeguseks on turul 92 abivahendi ettevõtet kokku 494 teeninduspunktiga. Tulevaks aastaks on abivahenditele planeeritud 14,5 miljonit eurot.
Vaegkuuljatele tutvustati häiresüsteeme
Eestis räägitakse viimasel ajal sageli suitsu- ja vingugaasianduritest. Aga olete mõelnud, kuidas ärkaks nende signaali peale üles inimene, kes ei kuule? Õige vastus on, et kui ei kuule, siis võib-olla ei ärkagi.
Diana Legušs on vaegkuulja sünnist saadik, ta kasutab mõlemas kõrvas kuuldeaparaate ning on osaühingu Tervise Abi kuulmisabivahendite spetsialist. Tema tutvustatud tooted on Prantsuse ettevõttelt Jenile, mille looja on ise ka kurt. Seega on need hästi läbi mõeldud ja kasutajasõbralikud. 90 protsenti Jenile toodetest on juhtmevabad, nende keskmine eluiga viis aastat, töösagedus 433 MHz, garantii sõltuvalt tootest üks kuni kaks aastat.
Esimene kõneks olnud aparaat kannab nime vilkurkuubik. See on väike valge kuubik, mida saab ühendada kõige enam kahekümne erineva seadmega. Nagu nimigi ütleb, suhtleb kuubik valgussignaalidega, teeb muidugi ka häält nende jaoks, kelle kuulmine on mingis ulatuses alles. Seade on juhtmevaba, suhtleb teiste seadmetega, mis avatud ruumis asuvad kuni 200 meetri kaugusel ning töötab ühe laadimiskorraga kuni ühe kuu.
Kuubikuga saab ühendada nii beebimonitori, suitsuanduri, telefoni kui ka uksekella. Samuti, mis eriti oluline, vibrapadja. Jenilel on ka kuubikuga sarnane toode, mis käib juhtmega seina.
Sõnumite sisu annab edasi valguse värv. Punane vilkumine näitab, et signaali annavad suitsu- või vingugaasiandur. Roheline valgus tähistab uksekella ja kutsunginuppu. Sinine on sõnum, beebimonitor, mobiilikõne või Skype. Valge valgus näitab, et häiret annab liikumisandur või magnetlüliti uksel või akendel.
Eluliselt oluline on suitsu- ja/või vingugaasiandur, mis suhtleb kuubikuga ning vibrapadi, mille võib endaga voodisse võtta – need annavad kurdile inimesele võimaluse tulekahjust eluga pääseda.
Vajadusel tuleb vald appi
Tootevalikusse kuuluvad äratus- ja uksekellad. Kuidas öelda „kõva kuulmisega“ inimesele veidi eemalt, et ta näiteks aiast tuppa tuleks? Selleks on kutsunginupud ja taskuvibratsiooniseadmed. Vibra ja värviline valgus annab märku, mis sorti häirega on tegemist, märguannete tähendused samad, vibratsiooni tugevust saab muuta.
„Hinnad muidugi ehmatavad, kuid on sotsiaalministeeriumi määrusega kinnitatud piirhinnad ja soodustusprotsendid,“ nentis kuulmisspetsialist Diana Legušs. Kuid soovitab siiski pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole erimenetluse taotlemiseks. „Mida rohkem on erimenetlusi ja otsuseid, seda rohkem hakatakse üle vaatama piirhindu. ja soodustusprotsente,“ lootis ta.
Nagu teistegi abivahentite soodsamalt hankimiseks, on ka häiresüsteemide soodustuse saamiseks vaja isikliku abivahendi kaarti, abivahendi tõendit või rehabilitatsiooni plaani taotletava abivahendi vajaduse märkega. Abivahendi vajaduse tuvastab rehabilitatsioonimeeskond, eriarst või perearst. Taotluse blankett on saadaval sotsiaalkindlususameti kodulehel. Mõningal juhul on vaja kahte võrdsetel alustel hinnapakkumist erinevatelt firmadelt
„Kindlasti märkida mida taotlete, näiteks piirhinna suurendamist, abivahendi omaosaluse vähendamist või abivahendi piirlimiidi suurendamist,“ andis kuulmisspetsialist nõu.
Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas ütles Vooremaale, et vald on toetanud inimesi, kes kallite toodete, näiteks proteeside, soetamisel omaosalusega hätta on jäänud. Seega ei maksa kohalikku omavalitsust teavitamata jätta kui abivahendi maksumus üle jõu käib.
ANDRA KIRNA
