Maa-amet on oma 30. sünnipäeva eel täiendanud ortokaarte, mis on abiks paljude maaga seotud toimingute tegemisel. Maa-amet ongi partneriks maatoimingute ja kaarditeenuste alal.
Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad olukorda looduses ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotosid uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestik pole veel tärganud.
Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits selgitas, et tänu aastatega täiustunud tehnikale ja kogemustele on ortofotode kvaliteet järjest paremaks läinud.
„Ka ortofotode kasutusvaldkond üha laieneb, neid ei kasutata ainult kaardistamise alusmaterjalina, vaid ka põllumajandustoetuste kontrollimisel, juriidilise tõendusmaterjali ja planeeringute alusena, aga ka ettevõtlustegevuse kavandamisel ja mujalgi,“ lisas Tiits.
Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt peale hoonete ja teede eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud jne.
10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega piirkondade hulgast võib leida teiste suuremate asulate ja linnade hulgast ka Jõgeva ja Mustvee linna. 20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab lõunapoolset osa Jõgevamaast, Tartumaad, Põlvamaad, Võrumaad, Valgamaad ja idapoolset osa Viljandimaast.
Ortofotod on tehtud 2019. aasta kaardistuslendudel kogutud materjali põhjal ja neid saab vaadata maa-ameti geoportaalis.
VOOREMAA
