1. septembril möödus viis aastat praegu kehtiva tuleohutuse seaduse vastuvõtmisest. See tähendab, et praegu peab ka eramu- ja suvilaomanikel olema ette näidata kutsetunnistust omava korstnapühkija koostatud korstnapühkimise akt. Ning see akt ei tohi olla vanem kui viis aastat.
Tuleohutuse seadus sätestab nimelt, et ka üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises, kus üldjuhul võib ahju, kaminat, pliiti, korstnat ja ühenduslõõri puhastada isik, kes korstnapühkija kutsetunnistust ei oma, peab korra viie aasta jooksul selle töö ära tegema kutsetunnistusega korstnapühkija.
“Seadus on kehtinud juba viis aastat ja meil on plaanis ka kontrollima hakata, kuidas majaomanikud seda täidavad,” ütles Päästeameti Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhtivinspektor Arvo Jõgiste.
Kortermajade ning avalikkusele suunatud hoonete (koolid, lasteaiad, rahvamajad jne) omanike ja haldajate jaoks pole kutsetunnistusega korstnapühkijalt teenuse ostmises midagi uut: nimetatud hoonete korstnaid ja kütteseadmeid peab igal aastal puhastama vastava kvalifikatsiooniga inimene. Paljud eramu- ja suvilaomanikud on aga senini oma majapidamises selle töö ise ära teinud.
“Ka ise korstnat ja kütteseadmeid puhastades tuleb juhinduda siseministri määrusega sätestatud nõuetest,” ütles Arvo Jõgiste.
Tema sõnul pole nõuet, et vähemalt korra viie aasta jooksul peab ka eramu küttesüsteeme puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kehtestatud niisama. Üks selle nõude mõte seisneb selles, et kõrvaltvaataja, st korstnapühkija näeb asju, mis majaomanikule endale silma ei torka. Näiteks pragudega oma küttekoldes või korstnajalas on omanik teinekord nii harjunud, et ei oskagi neis enam ohtu näha.
Abi eakatele
Korstnapühkija vormistab pärast korstna pühkimist akti, milles on kirjas tööde teostaja nimi, registrikood ja kontaktandmed, kutsetunnistuse number, ehitise aadress, kus teenust osutati, ja tööde kirjeldus. Kui korstnapühkija avastab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus tuleohutusnõuete rikkumise ja tuleohu, peab ta sellest seaduse järgi kümne päeva jooksul kirjalikult teavitama nii ehitise valdajat kui ka asukohajärgset päästekeskust. Ning loomulikult kontrollitakse teatud aja pärast, kas puudused kõrvaldatud on.
Arvo Jõgiste sõnul pakuvad Jõgevamaa korstnapühkijad tihti kompleksteenust. Neil on pühkimisseadmete kõrval autos olemas ka kivid, segumaterjal ja segu valmistamise vahendid, nii et lihtsamad parandused saavad nad soovi korral kohe ära teha.
Küsimusele, kuidas käitutakse eakate majaomanikega, kel korstna ja küttekollete parandamiseks raha napib, vastas Jõgiste, et eakatel inimestel on tavaliselt lapsed ja lapselapsed, kelle kohustus on oma vanemaid ja vanavanemaid aidata. Üks viis aidata võikski olla kütteseadmete remondi toetamine. Kui eakal majaomanikul aga lapsi pole, võiks ta toetuse saamiseks omavalitsuse poole pöörduda.
Võib ka kevadel
Kui füüsiline või juriidiline isik on jätnud kütteseadmed puhastamata, siis käsitletakse sellist tegu Arvo Jõgiste sõnul ohuolukorra tekitamisena, mis võib viia tulekahju puhkemiseni. Selle eest saab füüsilisele isikule määrata kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro suuruse trahvi, juriidilisele isikule aga kuni 32 000 euro suuruse trahvi.
“Kui hajaasustusalal satub korstna ja kütteseadmete puhastamata jätmise tõttu ohtu ainult omaniku enda vara, siis tiheasustusalal võivad tuleroaks langeda ka naabrite elamud,” ütles Arvo Jõgiste.
Kui tavaliselt jäetakse korstnapühkija kutsumine sügise peale, siis tegelikult ei keela keegi kütteseadmeid kohe suve hakul, pärast eelmise kütteperioodi lõppemist puhastada lasta. Siis on korstnapühkijatel tööd vähem. Vastavalt sellele on ka ooteajad lühemad ja hinnad soodsamad. Kõige olulisem on aga see, et kui korstnapühkija avastab küttesüsteemis mingeid vigu, on neid terve suve jooksul aega kõrvaldada.
Arvo Jõgiste sõnul tegutseb Jõgeva maakonnas kümme korstnapühkija kutsetunnistusega inimest. Nende nimed ja kontaktandmed on edastatud kõigisse omavalitsustesse. Nii et kõige lihtsam ongi infot korstnapühkijate kohta küsida linna- või vallavalitsusest.
Väljavõtteid tuleohutuse seaduse paragrahvist 11 “Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine”
(3) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.
(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat, või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud tahma põletada suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.
(8) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõuete rikkumisest ja tuleohust peab korstnapühkija kirjalikult teavitama valdajat ja asukohajärgset päästekeskust kümne päeva jooksul alates puhastamise päevast.
RIINA MÄGI
