Jah, rasket füüsilist tööd eakam mees või naine enam teha ei jõua. Aga vaimse või kergema füüsilise töö tegemiseks pole vanus mingiks piiranguks. Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel tähistas 75. juubelit juba mõni aeg tagasi, aga on arstide hinnangul väga heas vormis ning rahvas toetab tema tööd riigi esimese mehena. Seaduse järgi peaks aga president justkui ammu väljateenitud vanaduspuhkusel olema.
Selliseid näiteid on teisigi. Lisaks poliitikale osatakse aastatega kogunenud kogemusi ja väärikust hinnata ka ettevõtluses, kus keegi ei hakka hinnatud töötajat lihtsalt vanuse tõttu pensionile saatma.
Iga töötaja peaks olema hinnas
Väärikale vananemisele ja eakate tööhõivele pühendavad Euroopa riigid suurt tähelepanu. Mõistetakse, et inimesed on erinevad. Mõni võib olla 65-aastaselt töövõimetu, pealegi teame ju hästi Eesti meeste kahetsusväärselt madalat keskmist eluiga, teine aga töötab veel 80-aastasena ja loob uusi väärtusi.
Teisalt on see ühiskonna vananemisest tingitud paratamatus. Töötegijate ja pensionäride suhe on muutumas kriitiliseks, iga töötaja on hinnas. Ja mis võiks olla olukorras, kus töötajaid ei jätku aga samal ajal soovivad paljud eakad inimesed veel end teostada ja mitte tunda end kõrvaletõrjutuna, olla loogilisem, kui mitte piirata töötamise õigust vanusega.
Sellest lähtudes on Sotsiaaldemokraatlik Erakond otsustanud, et kehtivat töölepingu seadust tuleb muuta ja võtta tööandjatelt õigus vabaneda eakast töötajast kohe, kui viimane tähistab oma 65. juubelit. Eeldusel, et tal on õigus täisvanaduspensionile.
Meie ettepaneku tingis vajadus edendada vanemaealiste inimeste tööhõivet ja lõpetada põhjendamatu vanuseline diskrimineerimine tööturul. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Vanuse tõttu ei tohiks lepingut lõpetada
Euroopa põhiseaduse lepingu artikkel 81 punkt 1 sätestab, et keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
Töötaja vanus ei tohi kuidagi olla töölepingu lõpetamise põhjuseks, kui töötaja tuleb oma tööülesannetega toime ning tema tervis ja oskused vastavad ametikohale esitatavatele nõuetele. Kui kõrge vanusega kaasnevad objektiivsed põhjused, näiteks töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu, siis juba kehtiv seadus võimaldab tööandjal mainitud põhjustel lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist.
Lissaboni tippkohtumisel 2000. aasta märtsis leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid kokku liidu uue strateegilise eesmärgi: kujundada Euroopa Liidust 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisem majanduspiirkond. Üheks Lissaboni strateegia peamiseks eesmärgiks seati tõsta 2010. aastaks elanikkonna tööhõive määr 70 protsendini ja vahe-eesmärgina nähti ette 67 protsendilise tööhõive saavutamine 2005. aastaks.
Statistikaameti andmetel oli 2004. aastal Eesti tööhõive määr 56,8 protsenti. Vanuselise diskrimineerimise tõttu tõrjutakse aktiivsete töötegijate hulgast välja need vanaduspensionärid, kes suudaksid ja sooviksid veel tööd teha. Oma ametiülesannetega hästi toimetuleva 65 aastase vanaduspensionäriga töölepingu lõpetamine vanuse tõttu pole mõistlik ega põhjendatud ning tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks. Sama põhimõte võiks kehtida ka avalikus teenistuses töötamisel.
Statistikaameti andmetel elas 2004. aastal Eestis 218 658 inimest, kes on 65 aastased ja vanemad. Uurimused on näidanud, et vanuselise diskrimineerimise keelustamisel ei asu vanemaealised inimesed konkureerima tööturul noorte tööotsijatega vaid juba töötavad vanaduspensioni ikka jõudnud inimesed jätkavad mõne aasta senistel töökohtadel töötamist.
Tööga hõivatud inimeste hulga suurenemine mõjub Eesti majandusele positiivselt. Samal ajal aitab see vähendada ka survet võõrtööjõu sissetoomiseks.
Mõistagi mõjutab vanuselise dikrimineerimise kõrvaldamine ka olukorda palgaturul. Tõsi on ju see, et pensioni saav samal ajal töötav inimene on oma palganõudmistes leebem kui tema noor kolleeg. Põhjuseks enamasti täiendav sissetulek pensioni näol ja ka teadmine, et nii kui tal 65 aastat kukub, on tööandjal õigus inimese vallandamiseks päevapealt.
Kui aga õigus vanuse tõttu inimest töölt vallandada kaob, tunneksid vanemad inimesed end töölepingu lõpetamise koha pealt noortega samaväärsena. Usun, et hea töö tegija hakkaks end töökohal märksa kindlamalt tundma. Seetõttu hakkaks ka vanem töötaja oma noorele kolleegile palganõudmiste esitamisel rohkem toeks olema.
Ja lõpuks ? iga inimene tahab olla vajalik. Nii oma perele kui ka oma rahvale. Õigus ja võimalus tööl käia siis, kui on veel tahe tööd teha, on ennekõike enesetunde ja väärikuse küsimus. Soovida jääb ,et jätkuks meil ainult tervist, et kaua aktiivselt elada. Sotsiaaldemokraadid loodavad, et teisedki poliitikud meie algatust toetavad.
KADI PÄRNITS,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees,
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
