Tänavu juunis sadas Jõgeval kaheksa päeva jooksul 90 mm, mis on 10 mm rohkem kui vaatlusaastate (1922-2013) keskmisena kogu juunikuu jooksul on sadanud. Uue rekordi sademete vaatlusritta andis esimese kümmepäevaku sajusumma (77 mm). Seni laekunud andmete järgi osutus Jõgeva juunis kõige sajusemaks kohaks kogu Eestis.
Juuni esimesel kümmepäevakul saime veel nautida südasuvist soojust. Kolmel päeval (4.-6. juunil) tõusis päevane õhutemperatuur üle 25 kraadi. Kogu kuu kõige soojemal päeval, 4. juunil, mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 27,4 °C ja ööpäeva keskmiseks arvutati 21,4 °C.
Muld oli kuiv ja peenrad vajasid kastmist. Muretseti põua pärast ja oodati vihma. 6. juunil läkski taevas keskpäevaks pilve ja hakkas sadama äikesevihma. Sadu oli intensiivne ja ööpäeva sajuhulgaks kogunes Jõgeval 25 mm.
17. juunil sadas lörtsi
Vihma tuli ka järgnevatel päevadel, kusjuures väga rohke oli sadu Jõgeval ka 9. kuupäeval (33 mm). Kaheksa päeva (6. juunist kuni 13. juunini) sajusummaks kogunes 90 mm, 10 mm rohkem, kui on vaatlusaastate (1922-2013) keskmisena sadanud kogu juunikuu jooksul. Esines tugevat äikest, mis rikkus mitmel pool arvutivõrke, elektroonikaseadmeid.
Koos sadudega muutus ilm jahedaks. Teisel kümmepäevakul oli ainult kaks ja kolmandal üks päev, kui õhutemperatuur tõusis 20 kraadini või üle selle. 17. juunil esines päeval mitu lumelörtsi ja lumekruupidega sajuhoogu, mille ajal langes õhutemperatuur kahe kuni kolme kraadini. Pärast sadu asfalt auras, autod sõitsid nagu aurupilves.
Jahe jaanilaupäev tõi öökülma
Väga jahedaks ja sajuseks kujunes tänavu ka jaanilaupäev, kui maksimaalne õhutemperatuur ei küündinud 14 kraadinigi. Kohati sadas vihmaga koos rahet. Jaaniööl mõõdeti õhus sooja ainult kaks kraadi ning maapinna lähedal rohu kohal ilmajaama juures oli kraad külma. Öökülma esines juuni viimasel kümmepäevakul rohul neljal korral, maapinna lähedal taimedeta mulla kohal külmakraade ei olnud.
Juuni viimase kümmepäevaku keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ainult 11,3 kraadi. Niisugune keskmine õhutemperatuur esineb meil tavapäraselt kuu aega varem, s.o mai kolmandal dekaadil. Juunikuu viimane kolmandik on olnud viimase 92 aasta jooksul tänavusest külmem ainult ühel korral (1923. a), kogu kuu 16 korral (viimati 2003. aastal).
Vähem vihma Mustvee kandis
Kogu juunikuu sajusummaks kogunes Jõgeva ilmajaama andmete järgi tänavu 157 mm, Eesti Taimekasvatuse Instituudi automaatilmajaamade andmetel tuli vihma Jõgeva aleviku lähikonnas 162-178 mm. Siinkandis on juuni Jõgeval tehtud vaatluste järgi olnud veelgi sajusem ainult kolmel korral (1928., 1998. ja 2004. aastal). Uue rekordi sademete vaatlusritta andis esimese kümmepäevaku sajusumma (77 mm). Seni laekunud andmete järgi osutus Jõgeva juunis kogu Eestis kõige sajusemaks kohaks. Jõgeva maakonnas sadas 89 millimeetrist kuni 178 millimeetrini. Teistest vähem sai vihma Mustvee ümbrus.
Efektiivset (üle 5 °C) soojust kogunes juunis 244 kraadi, mis jääb keskmisest ligikaudu 50 kraadi võrra vähemaks. Kui kuu alguses oli looduse areng efektiivsete temperatuuride summa järgi keskmisest ühe kuni poolteise nädala võrra ees, siis kuu lõpuks oli areng taandunud tavapärase taseme lähedale.
Kuu lõpus hakkasid suviteraviljad pead looma, talinisu oli õitsemise lõpetanud ja algas tera täitumine. Samuti oli tera täitumise periood talirukkil. Suviraps alustas põldudel õitsemist või juba õitses. Jaheduse tõttu olid soojanõudlikumad taimed (aedoad, kurgid, kõrvitsad) muutunud kollakaks. Vaatamata suurtele vihmadele, oli viljade lamandumist põldudel harva näha. Sadude järel võis näha vett kartulivagude vahel läikimas. Aedades hakkasid mustsõstrad juba tumedaks minema. Marju on tänavu siiski hõredalt. Maasikad kipuvad sagedaste sadude tõttu mädanema ja on hapuvõitu.
Juuli tõi lõpuks suvesooja
Milline on olnud ilm juulis 1922-2013. aastate andmetel? Juuli on meil tavaliselt aasta kõige soojem ja augusti kõrval ka üks sajusemaid kuid. Äärmustemperatuurideks on sellel kuul mõõdetud õhus 0,5 °C (1992. aastal) ja 33,4 °C (2010. aastal). Sademete kuusumma on juulis kõikunud kümnest millimeetrist 2006. aastal kuni 175 millimeetrini 1990. aastal. Keskmisena on juulis sadanud Jõgeval 79 mm, maksimaalseks ööpäevaseks sajuhulgaks on mõõdetud 58 mm (1990. aasta 24. juulil).
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
