Jaanikuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmetel 17,9 °C, mis ületas vaatlusrea (1922–2019) keskmist ja normi (1981–2010) enam kui kolme kraadi võrra. Veelgi soojem on olnud juuni viimase 98 aasta jooksul ainult kolmel korral (1936., 1995. ja 1999. a).
Kuu maksimaalne õhutemperatuur siinkandis tänavu 30 °C ei ületanud. Kõige kõrgemaks õhutemperatuuri näiduks jäi 18. kuupäeval registreeritud 29,9 °C. Üle 25 °C tõusis maksimaalne õhutemperatuur 11 päeval, mis on keskmisest seitsme päeva võrra rohkem. Sellest arvust enam on esinenud nii kuumi päevi vaatlusreas viiel (1936., 1937., 1947., 1988. ja 1999. a) ja sama palju kahel (2013. ja 2019. a) korral.
Praeguseks on juba ununenud, et jaanikuu algus oli tänavu üpriski jahe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi kahel esimesel päeval 11 kraadi piirimaile. Päeval tõusis küll termomeetrinäit õhus 16–18 kraadini, aga puhus tugev põhjatuul. See muutis õues olemise kõledalt külmaks, kippus mütsi peast ära viima. Ööseks tuul taltus ja toimus kiire jahtumine. Temperatuur langes õhus esimestel öödel kolme kraadini ja maapinna lähedal veelgi madalamale. Varahommikul võis kohati rohul hallagi märgata. Südasuviselt soojaks muutusid ilmad alles 6. juunist alates, kui termomeeter hakkas päeviti õhus näitama üle 20 °C. Sellest ajast alates püsis kogu ülejäänud kuu jooksul ööpäeva keskmine õhutemperatuur pikaajalistest keskmistest kõrgemal.
Päikest paistis Jõgeval kuu jooksul 316 tundi, mis moodustas vaatlusrea keskmisest 115%.
Vihma tuli juunis Jõgevamaal tavapärasest tunduvalt rohkem ja maakond osutus Riigi Ilmateenistuse ilmajaamade andmeil võrreldes kogu Eestiga üheks sajusemaks. Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas kogunes kuu sademete summaks 136 mm, mis ületas vaatlusaastate keskmist (69 mm) ligikaudu kahekordselt. Veelgi rohkem tuli vihma Jõgevamaa põhjaosas Toomal (145 mm). Ka teiste maakonnas asuvate vaatlusjaamade kuu sajusummad (Kääpa 134 mm, Pajusi 105 mm, Tiirikoja 98 mm) olid Eestimaa piires ühed suurematest.
Väga palju tuli Jõgeval vihma 8. juunil, kui esines mitu tugevat äikesevihmahoogu. Ajavahemikul kella 18 kuni 24 kogunes sademeid 45 mm. Kell 19.20 algas lühiajaline rahesadu. Õnneks ei olnud rahesadu kuigi intensiivne, aga suuremate raheterade läbimõõt ulatus 10–15 millimeetrini. Rahe muutis taimelehed auklikuks, kuid suurt kahju Jõgeval ei põhjustanud. Kartulipõldudel olid vaod vett täis, mitmel pool madalamates põlluosades kogunes vesi loikudeks. Kohati esines põldudel ja kruusateedel pinnasekannet. Tugev vihmasadu tihendas mulda tekitades mullakooriku.
Rohked sajud koos äikesega esinesid Jõgeval ka 20. juunil ja kuu kahel viimasel päeval. Jaanikuu lõpu vihmad koos tugeva tuulega lamandasid põldudel suviteravilju ja sasisid kõrgeks kasvanud heina.
Vihma sadas juunis tavapärasest tunduvalt rohkem, aga tänu väga kõrgele temperatuurirežiimile olulisi liigniiskuse kahjustusi siin ei märka. Pigem kuivas kõrge temperatuurirežiimi ja tuuliste ilmadega muld kiiresti ning periooditi hakkas taimede jaoks mullas vett nappima.
LAINE KEPPART
