Juulikuu oli parajalt soe ja sajune

Juuli oli keskmise õhutemperatuuri järgi tavapärasest enam kui kraadi võrra soojem. Keskmisest soojemad oli ilmad kuu esimesel ja viimasel kolmandikul, kuu keskpaik jäi jahedaks.

Kõige kuumem oli ilm 29. juulil, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis  Jõgeva ilmajaama järgi 31,6 kraadini ja minimaalne langes 22,9 kraadini. Sellist kuumust oli raske taluda nii inimestel kui ka loomadel. Püüti jääda ruumidesse või veeta aega veekogude ääres.  

Eelmisel suvel oli kuumi päevi rohkem

Õnneks oli see ainuke üle 30-kraadise õhutemperatuuriga päev kuu jooksul. Meenutuseks võiks mainida, et eelmisel suvel oli juulis 30-kraadise kuumusega päevi neli ja 2010. aastal kümme.  Üle 25 kraadi tõusis õhutemperatuur kuu jooksul tänavu kaheksal päeval, mis on viimase 90 aasta keskmisest ühe päeva võrra rohkem. Kuu kõige madalam õhutemperatuur (6,6 °C) mõõdeti 18. juulil.

Vihma sadas heinakuul meie maakonnas keskmisele lähedaselt — esialgu laekunud andmetel 70 kuni 98 mm. Ohtlikult suured sajuhulgad jäid Loode-Eestisse, kus Lääne-Nigulas sadas ühe ööpäevaga 103 mm, kogu kuuga ligi 200 mm. 

Vihma saime parasjagu

Suurem osa sademetest tuli siinkandis kuu teisel dekaadil, kui põldudel tekkis liigniiskus ja muld tihenes.  Vett võis näha kartulivagude vahel läikimas, kuid õnneks ei jäänud see sinna ohtlikult kauaks püsima. Tugevaid sajuhooge esines ka kuu lõpupäevadel koos äikese ja rahega. Kuumaperioodide ajal muutus muld vaatamata eelnenud sadudele kuivaks ja peenrad vajasid kastmist, kartulipõllul langes künnikihis produktiivne veevaru alla optimaalse taseme. Perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini on Jõgeval tulnud vihma 310 mm, mis on keskmisest ligi 80 mm ehk ühe suvekuu sajunormi võrra rohkem.  

Efektiivset (üle 5 °C) soojust kogunes kuu jooksul Jõgeval 403 kraadi ja 31. juuli seisuga oli kogunenud kasvuperioodil efektiivset soojust 931 kraadi. Nimetatud summad ületavad keskmisi näitajaid enam kui 40 kraadi võrra.  Aktiivset (üle 10 °C) kogunes juulis 558 kraadi, mis on keskmisest 30 kraadi rohkem. Kogu kasvuperioodil on juuli lõpu seisuga kogunenud aktiivset soojust 1207 kraadi, mis on keskmisele lähedane summa.

Teravili sai vahaküpseks

Heinakuu lõpuks olid teraviljapõllud kollaseks värvunud. Taliteraviljad olid vahaküpsed, saamas koristusküpseiks. Suviteraviljadest olid odrad piimküpsuse, varasemad sordid vahaküpsuse faasis, suvinisu ja kaer alles saamas piimküpseks. Kartulipõllud õitsesid, varasemad sordid olid juba õitsemise lõpetanud. Aedades olid valminud vaarikad, mustad sõstrad, murelid, kirsid. Looduse arengus oli võrreldes keskmisega mõnepäevane edumaa, eelmisest kahest (erakordselt soojast) suvest aga 1,5-2-nädalane mahajäämus. 2010 ja 2011. a suvel algas massiline teraviljakoristus juba juuli viimasel kümmepäevakul. 

August võib üllatada

Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeval 1922-2011. aastate andmetel? Augusti esimesel ja teisel dekaadil jätkub tavaliselt veel südasuvine soe aeg. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 15 kraadi keskmisena kuu kolmandaks dekaadiks. Lõikuskuu kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks on mõõdetud 34,6 kraadi (1992. aasta 11. august), mis on ühtlasi ka kogu suve absoluutne maksimaalne õhutemperatuur.

Augusti teisel poolel ei ole öökülmade esinemine maapinna lähedal haruldane, kuigi keskmine öökülmade algusaeg jääb septembri algusse. Lõikuskuu minimaalseks õhutemperatuuriks on registreeritud 0,0 kraadi 1980. aasta 28. augustil. August on viimase 90 aasta andmetel keskmisena aasta kõige sajusem kuu — keskmine sademete summa 88 mm, äärmused 197 mm (1948. ja 1962. aastal) ja 0,5 mm (2002. aastal).

Lõikuskuul on registreeritud äärmuslikult suuri (kogu kuu sajunormist suuremaid) ööpäevaseid sajuhulki — 99,7 mm 1994. aastal ja 92,3 mm 1991. aastal.  

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert