Temperatuurirežiim püsis peaaegu kogu juulikuu vältel normist madalamana. Kui tavaliselt tõuseb keskmine õhutemperatuur meie kandis 15 kraadist kõrgemaks juba juuni keskpaigast alates, siis tänavu suvel esinesid kuni 25. juulini ainult üksikud sellest piirist kõrgema keskmise õhutemperatuuriga päevad.
Alles juuli viimased seitse päeva olid südasuviselt soojad. Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 14,9 °C, mis on vaatlusrea (1922-2016) keskmisest kahe kraadi võrra madalam.
Juulis paiguti veel öökülm
Maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval tänavu 25 kraadi ei ületanud. Kõige kõrgemaks termomeetrinäiduks registreeriri õhus 28. juulil 24,9 °C. Siinjuures tuleks mainida, et vaatlusrea keskmisena on tõusnud juulis maksimaalne õhutemperatuur 25 kraadini või üle selle seitsmel päeval. Viimati esines ilma 25kraadise kuumuseta juuli Jõgeval 1990. aastal ja üldse on selliseid aastaid olnud vaatlusreas ainult kuuel korral.
Ka ööd olid tavalisest külmemad. Kõige madalamateks õhutemperatuurideks mõõdeti 21. juulil 4,4 °C ja 8. juulil 4,5 °C. Maapinna lähedal langesid termomeetrinäidud veelgi madalamale ja rohul esines paiguti nõrka öökülma.
Jaheduse tõttu on taimede areng olnud tänavu tavalisest aeglasem. Efektiivseid (üle 5°°C) temperatuure kogunes kevadest alates juuli lõpuks 765 °C, mis on vaatlusaastate keskmisest 114 ja normist (1981-2010. aastate keskmine) 165 kraadi võrra vähem. Looduse arengus vastab see ligikaudu 9-14 päevasele mahajäämusele.
Harilik pärn läks tänavu õitsema alles juuli viimasel nädalal, suurelehine pärn õitses parkides varem. Taliteraviljapõllud hakkasid kuu lõpuks muutuma kollaseks, terad olid saamas vahaküpseks. Eelmisel aastal juuli lõpus juba koristati teravilja.
Sademete hulk piirkonniti erinev
Vihma tuli kuu jooksul tänavu paikkonniti väga erinevalt. Esialgsetele andmetel kõikus sademete summa 55 millimeetrist (70 protsenti normist) maakonna lääneosas Pajusis kuni 103 millimeetrini (135 protsenti normist) Mustvee lähedal Tiirikojal. Jõgeval linna idapiiril ilmajaamas sadas 57 mm, alevikus 73 mm. Mitmel korral sadas alevikus vihma, aga linnas mitte. Kõige sajusem oli ilm ajavahemikul 11.-14. juulini, kui nelja päevaga tuli Jõgeval vihma 37 mm.
Kuu teisel poolel sadas napilt. Viimasel dekaadil kogunes sademete summaks ainult 4 mm. Kuu lõpu kuumematel päevadel kippus kuivus liiga tegema. Päevastel tundidel võis märgata ristikul ja kartulil lehtede närbumist, öösel turgor taastus tekkinud kastest.
Päikest paistis tänavu juulis 240 tundi, mis moodustab vaatlusaastate keskmisest 88 protsenti.
Augusti algus südasuviselt soe
Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeva 1922-2016. a andmetel? Tavaliselt on augusti alguses ilm veel südasuviselt soe ja võib esineda enam kui 30kraadist kuumust. Kuu teiseks pooleks ilm jaheneb ja öökülmade esinemine maapinna lähedal pole kuigi haruldane.
Lõikuskuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud õhus 0,0 °C (1980. aastal) ja 34,6 °C (1992. aastal). Kuu sademete summa on kõikunud 0,5 millimeetrist (2002. aastal) kuni 197 millimeetrini (1962. aastal). Kõige suuremateks ööpäevasteks sajusummadeks on registreeritud augustis 99,7 mm 1994. aasta 2. augustil ja 99,2 mm 1991. aasta 11. augustil.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
