Nii mere kui järvevesi oli soe ja rannad rahvast täis. Siinjuures võiks mainida, et keskmiselt on selliseid sooje (enam kui 25-kraadise soojusega) päevi meil juulis Jõgeval ainult seitse. Üksikutel päevadel oli kuumus juba nii suur, et kippus inimestele, loomadele ja taimedele liiga tegema, sest maksimumtemperatuurid tõusid ligi 30 kraadini.
Jõgeva tänavuseks juulikuu ametlikuks õhu maksimumiks registreeriti 11. juulil ilmajaamas 29,7 kraadi, mulla pinnal tõusis temperatuur päikse mõjul 50 kraadini.
Taimed hakkasid närbuma
Kuivus, mis juba juuni lõpus hakkas aedades ja põldudel liiga tegema, jätkus juulis. Kuu keskpaiku kõige kuumemate päevade ajal hakkasid taimed närbuma. Muld oli teravilja põldudel muutunud Jõgeval kuni 70 cm sügavuseni tuhkjalt halliks ja produktiivne veevaru jäi poolemeetrises pindmises kihis optimaalsest väiksemaks kogu kuu jooksul.
Need vähesed vihmad, mis aegajalt sadasid, niisutasid taime lehti ja mulda ainult pinnalt paari sentimeetri sügavuseni, mis kiiresti kuivas.
Kuu sademete summaks mõõdeti maakonnas 40 mm Tormas kuni 94 mm Põltsamaal. Jõgeva ilmajaama andmeil oli juulis vihma 60 mm (so 75 protsenti keskmisest), kusjuures peaaegu pool sellest kogu kuu summast sadas 30. juuli õhtupoolikul ja järgneval ööl.
See viimane sadu kastis lõpuks põllud siinkandis korralikult ära. Jõgeva ümbrus oli maakonnas seni olnud kuu jooksul üks kuivemaid paiku. Paljudes kohtades sadas juba varem äikesevihma, mis põua lõpetas.
Näiteks 17. juulil tuli Adavere vaatluspunkti andmetel vihma 20 mm ja 19. juulil veel lisaks 10 mm. Samuti Põltsamaal ja Sadukülas mõõdeti teise kümmepäevaku sademete summaks enam kui 30 mm, Sadalas 25 mm, Tormas 21 mm. Jõgeva jäi teisel dekaadil peaaegu vihmata ? sadas ainult 5 mm.
Ka kolmanda kümmepäevaku sademete hulgad olid maakonnas väga erinevad ?15 millimeetrist Tormas kuni 63 millimeetrini Põltsamaal.
Viljatera jääb loodetust peenemaks
Vihmade ebaühtlase jaotuse tõttu olid ka taimede kasvutingimused maakonna piires väga erinevad. Väga tundlik on niiskuse suhtes kartul. Kui mugulate moodustumise ajal on kasvutingimused ebasoodsad, jääb nende arv pesas väikseks. Tänavu alustasid enamik kartulisorte oma õisikute moodustamist, mis toimub samaaegselt mugulate moodustumisega, juba juuni esimesel poolel.
Niiskust oli siis mullas napilt ja püsisid kuumad ilmad. Õnn on see, et tänu kuivusele pole lehemädanik massiliselt levinud ja pealsed kartulil veel alles. Paranenud niiskusoludega saab mugulate kasv jätkuda ja see korvab nende vähese arvu.
Teraviljadel toimus juulikuu jooksul tera täitumine ja küpsemine. Kuivus ja kuumus sel ajal jätab tera peenemaks. Juuli lõpuks muutusid viljapõllud juba kuldseteks ja koristati varast otra, järge ootasid taliviljad. Looduse areng jõudis efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride kogunemise järgi kuu lõpuks keskmisest mõned päevad ette.
August – aasta sajusem kuu
Milline on augusti ilm olnud? Tavaliselt on kuu esimene pool meil veel südasuviselt soe, lõpupoole aga muutub ilm jahedamaks. Kuu lõpul on päeval harilikult sooja 19 kraadi ja öösel vähem kui 10 kraadi. Keskmise sademete hulga järgi on lõikuskuu tavaliselt aasta kõige sajusem kuu.
Augusti ilm on olnud aga väga äärmuslik nii temperatuuride kui vihmade suhtes. Selles kuus on registreeritud Jõgeva kuumarekord 34,6 kraadi (1992. aasta 11. august) ja kõige suurem ööpäevane saju hulk ? 100 mm (1994. aasta 2. august). 2002. aastal jäi kogu kuu peaaegu vihmata (0,5 mm) ja 1948. aastal sadas 197 mm.
Augustis, eriti kuu lõpupoole, võib esineda juba maapinna lähedases õhukihis öökülma. Kõige varem on seda esinenud 1969. aasta 4. augustil.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
