Koduvalla juht Aare Aunap andis päevakangelastele üle valla tänukirja suure töö eest, mida on tehtud küla kaunimaks muutmise nimel ja tegi teatavaks sellegi, et Juula oli ainuke küla, kes osales vallavalitsuse poolt läinud kevadel välja kuulutatud heakorrakonkursil. Maavanem Aivar Kokk avas järjekordse võrkpalliplatsi, mis kuulub maavalitsuse sellesuvise 33 palliplatsi projekti. Kuigi päike armutult kõrvetas, peeti maha ka traditsiooniline esimene võistlus mänguvarustuse kinkijate võistkonna ja külarahva vahel. Järjekorras 25. maavalitsuse poolt mängukorda aidatud palliplatsil tuli võitjaks kinkijate esindus.
?Meie pealejäämine on tegelikult loogiline: varasemad palliplatside avamislahingud on meile ju tugeva treeningukoormuse andnud,? ütles Tabivere vallavanem Aare Aunap, kes koos vallavolikogu esimehe Kajar Lemberiga Aivar Koka meeskonda kuulus.
Väike, kuid mitte hääbuv
?Meie küla on väike, aga elujõuline: kui mõni majapidamine selle asukate igavikuteele lahkumise tõttu tühjaks jääbki, tulevad sinna varem või hiljem jälle uued inimesed. Elumaju loeme külas praegu kokku kakskümmend kaks,? rääkis Juula põliselanik Madli Kaasik, kes elu jooksul mitmes siinkandi koolis lastele esimest kirjatarkust õpetanud ning kodukandi ajaloo vastu pidevalt huvi tundnud. Tänu temale teabki Juula rahvas omakandi esimestest asustamismärkidest, ohvrikivide asupaigast ning paljust muustki. Küla ajaloost rääkis ka Madli Kaasiku ettekanne kodukandipäeval.
Madli Kaasiku külvatud koduarmastuse seeme on vähemasti tema poja Kalvo puhul ilmselgelt õigele pinnasele pudenenud: ta on siiasamasse Juulale oma kodu rajanud ja tema abikaasa Eneli on suisa külavanemaks valitud.
Kuigi Juula jääb Tabivere valla serva ning siinsed hooned on eelmist või üle-eelmistki sajandit näinud, on kõik kenasti korda tehtud. Küüruvajunud katuseid ja risakil aedu silma ei hakka. Ka sellel asjaolul on põhjus: külas ei ela sugugi ainult vanemad inimesed, vaid noori peresid on üsna mitu. Ka päeva juht oli noor inimene oma külast ? Katrin Alekand.
Laval vaheldusid oma küla esinejad kaugemalt kutsututega. Luuleminutitel sai sõna omainimene Linda Reino, laulukülakosti tõid naabrid Maarja-Magdaleena külast, kus Tabivere valla segakoor juba aastaid tegutsenud on. Jõgeva kultuurikeskuse folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühm esitas koos Tabivere valla rahvatantsurühmade juhendaja Aivar Aitsarega imekena lüürilise tantsukava.
Aktiivseid peresid jagub
Madli Kaasik oli oma pere tegemistest rääkides tagasihoidlik.
?Tegelikult tuli küla peoplatsi ja küla heakorrastamise mõte Viktor Bogomolovilt, kes ka oma kodu juba aastaid tagasi kenamaks tegema asus. Tema algatusel hakkasime kolm aastat tagasi otsima ilusat paika ja lahket maaomanikku, kes meile selle külaplatsi tarvis loovutaks. See mees oli Vahur Põld ja möödunud suvel saigi siia tema valdusse kaskede alla valmis külalava,? jutustas Madli Kaasik. Lava, kus esinejatel hea varjuline üles astuda, on tõesti omanäoline ja ka kodune, meenutab välimuselt veidi lehtlat.
Sellesama kena külakojakese seinale oli Madli Kaasik üles seadnud fotonäituse.
?Ise käisin ja pildistasin kõiki meie majapidamisi,? tunnistas näituse autor pisikese uhkusevarjundiga hääles.
Sellele, et Juula küla ainult esimeseks suuremaks ühispeoks ei pingutanud, vaid aasta ringi virge ja iluarmastaja on, viitas aga värvierk käsitöönäitus sealsamas lava kõrval, samuti olid kõigile tutvumiseks välja pandud albumeid, kus mitme aasta ühised ettevõtmised nii sõnas kui pildis jäädvustatud, aga ka vabariigi peaministri Andrus Ansipi poolt sellel kevadel Juulale kui ilusale külale antud tänukiri.
Nii nagu esinejad, vaheldusid külaplatsil päeva jooksul ka pealtvaatajad. Loomi, eriti lehmi ei huvita ju, on inimestel argi- või peopäev. Nende ajaarvamine käib igapäevaste vajaduste järgi. Ja ilmselt on seegi Juula küla õnn ja üks püsimajäämise eeldusi. Sest kui on loomad, on töö ja kohustused. Pole siis aega vanaks jääda ega haigusi kurta. Püsib elu mõte ja rõõm edasiminekust.
KAIE NÕLVAK
