Juubeliaasta meistrivõistlused peeti Põltsamaal

Möödunud nädalavahetusel, 2. ja 3. veebruaril peeti Põltsamaal Felixhallis Eesti meistrivõistlused vaba-, naiste- ja kreeka-rooma maadluses täiskasvanutele. Põltsamaa sai selle au osaliseks esimest korda. Võistluste tähtsust suurendas ka asjaolu, et esimest korda Põltsamaa spordiajaloos viidi võistlejatele läbi dopingukontroll. Peakohtunikuks oli Londoni olümpiamängudelgi osalenud Luua metsanduskooli metsaülem Peep Arold.

2. veebruaril peeti kreeka-rooma maadlusvõistlused. Detsembris uueks Eesti Maadlusliidu presidendiks valitud Viru Keemia Grupi üks omanikest Priit Piilmann ütles, et liit tahab hakata korraldama sellel alal suurema auhinnafondiga seeriavõistlusi, mis koosnevad mitmest osavõistlusest. Usutavasti tekib paljudel maadlejatel motivatsioon neil osaleda. Need võistlused on mõeldud eelkõige noormaadlejatele.

Kuna maadlusreeglid ei ole pealtvaatajatele eriti tuttavad, siis hakkab võistlustel osalema ka kommentaator, kes selgitab, mis matil toimub. Sellega sai Põltsamaal suurepäraselt hakkama Jõgeva maadlusspetsialist Aimur Säärits.

2012. aasta olümpiahõbe Heiki Nabi tuli kehakaalus kuni 120 kg kaheksandat korda Eesti meistriks. Ta ütles, et on olnud Põltsamaal mitmel korral treeninglaagris ning osalenud võistlustel. “Felixhallis on suur ja korralik maadlussaal ja võistluste korraldus on siin alati tasemel,” kinnitas Nabi.

Noortele vabamaadlejatele korraldatakse siin seeriavõistlusi “Nublust Nabiks”. Heiki Nabi loodab, et sellest võistlussarjast kasvavad välja maadlejad, kes võidavad medaleid suurvõistlustel. “Tähtis on, et noored usuksid, et neil on selline võimalus olemas. Peab vaid tahtma ja pingutama,” rõhutas ta.

3. veebruaril peeti vaba- ja naistemaadlus, milles Põltsamaa spordiklubi Nipi on riigi üks paremaid. Pealtvaatajaid oli Felixhallis üpris palju: esimesel päeval tuldi vaatama Heiki Nabit, teisel päeval kaasa elama omadele. Nipi maadlejad pakkusid palju huvitavaid hetki ning võitsid viis poodiumikohta.  Naistemaadluses tuli kehakaalus kuni 63 kg Eesti meistriks Johanna Kikkas, vabamaadluses said hõbemedali Hendrik Orion (kuni 55 kg) ja Aimar Andruse (kuni 60 kg) ning pronksmedali Ardi Andruse (kuni 66 kg), klubide arvestuses sai 23 klubi konkurentsis kolmanda koha karika Põltsamaa Nipi. Tublid olid ka teised Põltsamaa maadlejad: 5. Elev-Ermo Kask (kuni 55 kg), Ander Vaher (kuni 66 kg), Aavo Olgo (kuni 74 kg), Sander Kütt (kuni 84 kg); 7. Joosep Mölder (kuni 96 kg); 8. Tõnis Rosenberg (kuni 55 kg); 9. Hergo Andruse (kuni 74 kg), Kristen Oja (kuni 84 kg). Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm liikmetest sai naistemaadluses 4. koha Katri-Avelin Säärits (kuni 44 kg).

Kõige võimsamalt esines Johanna Kikkas, kes oli oma finaalivastasest selgelt üle. Kuuendat korda naistemaadluses täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks tulnud Johanna lõpetas eelmisel aastal Audentese spordigümnaasiumi ja õpib Tallinnas meditsiini. Treeninguteks on tal jäänud küll vähem aega, kuid loobumismõtteid tal veel ei ole.

Tasavägise finaalkohtumise pidasid 16-aastased Hendrik Orion ja Aimar Andruse (2012. aasta Eesti meistrivõistluste hõbe kreeka-rooma maadluses). Mõlemad andekad poisid tunnistasid, et napi kaotuse põhjuseks on vähene kogemus, ning lubasid aasta pärast taas Eesti meistritiitli eest heidelda.

Ardi Andrusele oli pronksmedal kolmandaks Eesti meistrivõistluste medaliks vabamaadluses täiskasvanute klassis. Tallinnas õppiv noormees on viimasel ajal saanud vähe harjutada, sest pealinnas napib treeningukohti.

Probleemi tunnistas ka vabamaadlusklubide arvestuses kolmanda koha karika vastu võtnud Arved Külanurm: “On kurb, kui noored lähevad õppima Tallinna või Tartusse ja peavad treeningupaikade vähesuse tõttu sporditegemise katki jätma. Sellele küsimusele peab lahenduse leidma Eesti Maadlusliit.”

Spordiklubi Nipi eestvedaja ja treener Külanurm oli oma hoolealuste esinemisega üldjoontes rahul. “Alati saab minna paremini. Meie poistel ei vedanud täna loosiga ja nad pidid juba eelringides omavahel kokku minema. Eelmisel aastal võitsime kaheksa poodiumikohta, naistemaadluses saime parima klubi karika. Kahjuks on naismaadlejad jäänud Eestis vaeslapse ossa, maadlusliidu toetus neile on minimaalne. Loodan siiski, et seda olümpiaala meil välja ei suretata.”

Kaasaegse raskejõustiku (maadluse ja tõstmise) sünniaastaks Eestis peetakse 1888. aastat, mil Gustav Boesberg asutas Tallinnas esimese raskejõustikuringi. Tänavu möödub sellest tähelepanuväärsest sündmusest 125 aastat.

i

JAAK VALDRE

blog comments powered by Disqus