Mitmete Saare vallas ja kaugemalgi tuntuks saanud projektide algatajaks ja elluviijaks on kauaaegne omavalitsusjuht Jüri Morozov. Tänavu valis Saare vallavolikogu ta üheks valla aukodaniku tunnustuse saajaks. Üleriigilisi valuküsimusi on Morozov tundma õppinud riigikogus. Optimistina jätkub tal usku, et kodupiirkonna elu edendamiseks on võimalused ka pärast haldusreformi.
Jüri Morozovil on käesoleval aastal kaks olulist tähtpäeva. 1. augustil möödub nelikümmend aastast elama kolimisest toonasesse Saare külanõukogusse ja agronoomina tööle asumisest Lembitu kolhoosis. Aasta lõpus saab kakskümmend aastat Morozovi valimisest Saare vallavanemaks. “Esimene kokkupuude avaliku elu korraldamisega oli Jõgeva Maavolikogus aastatel 1990-1993. Saare vallavolikogusse kandideerisin esimest korda 1996. Osutusin valituks. Nii algasid muutused, mis viisid 1997. aasta sündmusteni. Pakutav võimalus vallavanemana tööle asuda oli tõesti võimalus ja see toimus korraliste valimiste vahelisel ajal. Lahendust vajas rohkesti probleeme, korraldamist igapäevane elu. Samas oli põllumajandus põhjas, töötuse määr oli kõrge, paljud inimesed lahkusid piirkonnast. Kogu olukord oli küllalt kurb ja trööstitu, ja optimistlikum tulevikunägemus suuresti puuudus,” rääkis Morozov.
Turism põllumajanduse kõrvale
Jüri Morozovile aga tundus, et midagi annab ära teha. “Esimese asjana pakkusin välja, et võiksime totaalses madalseisus oleva põllumajanduse kõrvale hakata toetama ja arendama puhke- ja turismimajandust. Tänaseks on selles valdkonnas Saare vald ja Eesti tervikuna üpris tuntud.”
Esimeseks projektiks Saare mõisa kui ajaloo- ja kultuuriväärtusega paiga korrastamiseks ja külastamise aktiivsemaks muutmiseks avati Morozovi eestvedamisel koduloomaaed. Saare mõisa arendamise loost rääkides meenutas ta esimesena Ene llvest. “Tema oli see, kes oma tohutu töövõime ja innukusega mind kaasa tõmbas. Aastate jooksul realiseerus kümneid projekte, mille käigus korrastati räämas mõisasüda ja avati turistidele külastamiseks. Ene initsiatiivil käivitatud ürdiaia projekt tõi tuntust nii Eestis kui väljaspool. Ajapikku laienesid tegevused ka Saare järve ümbrusesse, kus korrastati loodusõpperadu ja puhkekohti. Kuna kogu mõisasüda kuulus eraomanikele, siis lootsime, et edasised arengud võtavad nad enda kanda. Tänaseks on osa kinnistuid omanikke vahetanud. Loodan, et tulevikus saab Saare mõis taaskord uue hingamise.”
Atraktiivsete projektide nimel
Jüri Morozovit seostakse noorteküla rajamisega Voorele. “Piirkonnale olulise projekti kõige suuremaks takistuseks oli keskvalitsuse tahtmatus kohaliku elu arengule kaasa aidata. Alustasime suurte ootustega. Tasuta kruntidele oli huvilisi enam kui võimalusi. Väga kiire tempoga valmis detailplaneering, rajati vee- ja kanalisatsioonitrassid ning juurdepääsuteed ja alajaam. Maavalitsuse kaudu saime noorteküla jaoks vajaliku sotsiaalmaa puhkeala arendamiseks, juurdepääsuteedeks ja teenindusmaaks. Kruntide alust maad otsustas valitsus vallale tasuta mitte anda. Lõpuks pidi Saare vald 20 aastat kasutamata, tühjalt seisnud, maa lihtsalt välja ostma. Tänaseks on 32 krundile sõlmitud kümme lepingut ja juba kerkib ka üks maja.”
Õigel ajal tehtud rasked, aga õiged otsused
Voore ökopaisjärve projekt, mille ettevalmistamiseks kulus kuus aastat, pole Morozovi sõnul veel lõppenud. “Alates 2005. aastast kui järv rajatud sai, on erinevate projektide raames keskkonda muudetud veelgi atraktiivsemaks. Realiseerimata plaane puhkealal on aga veel. Voore paisjärv ja Koseveski paisu ja hüdroelektrijaama taastamine on mulle, kui Kehtna näidissovhoostehnikumis hüdromelioratsioonieriala lõpetanule, väga oluline. Saan endale tunnistada, et olen saanud nautida oma esimese õpitud ameti töövilju.”
Morozovi vallavanema-aastatesse mahub ka Saare põhikooli sulgemine ja samas hoones Kalevipoja muuseumi avamine. “Õigel ajal tehtud rasked, aga õiged otsused,” lisas ta toimunu kommentaariks. “Vallavalitsus on vallavolikogu otsuste täideviija. Juhi kaks olulisemat rolli on tuleviku kavandamine ja vajalike otsuste tegemine, mõlema puhul tuleb kanda vastutust.”
Rahvarohkematest sündmustest Saare vallas tõstab Jüri Morozov eriti esile Hullu krahvi jaanitulesid, kuhu kogunes väga palju inimesi erinevatest Eestimaa paikadest.
Jüri Morozovit on alati häirinud korralagedus nii heakorra, inimsuhete kui ka töö korraldamise vaatevinklist. “Sisemise sunni, uute teadmiste ja kogemuste omandamise najal olen koos paljude tublide kaasteelistega kujundanud Saare valla eilset ja tänast päeva ja tulevikku.”
Kujundab poliitilisi eelistusi
Ajal, mil paljudes Jõgeva omavalitsustes kuulus võim Rahvaliidule, juhtisid Saare valda Mõõdukad, praegused sotsiaaldemokraadid. Sotsidele on kohalik rahvas tänaseni võimu usaldanud. “Kohalikus omavalitsuses on vallavanemal eriline ja oluline roll. Inimesed kas usaldavad ja tunnustavad sinu tegevust ja annavad sulle võimaluse tegutseda või vastupidi. Ma arvan, et paljudes omavalitsustes, kus omavalitsusjuht on pikalt ametis olnud, on ta kujundanud ka erakonna, mille liige ta on, nägu ja mainet. Eks kunagine Rahvaliit oli samuti oma juhi nägu. See, et Saare vallas on sotsiaaldemokraadid tänaseni juhtimise juures, on kaasava ja aruka juhtimismudeli rakendamise tulemus. Ei tohi elada nii, et pärast mind tulgu või veeuputus,” tunnistas Morozov.
Vajame rohkem spetsialiste
Riigikokku kandideeris Jüri Morozov kõigepealt 2003 aastal. “Kolmel viimasel korral osutusin valmimiste tulemusena asendusliikmeks. Nii pidingi 2013. aastal asuma Kajar Lemberi asemel riigikokku, kuna tema lahkus parlamendist ja asus Tartu abilinnapea ametisse. Saare vallavanemaks valiti siis Hannes Soosaar.
Olin õiguskomisjoni ja riigieelarve kontrollikomisjoni liige. Minule, kui tulemustele orienteeritud inimesele, on parlamentaarsed protsessid võib olla liiga pikaldased, aga inimene kohaneb, muutub tasakaalukamaks. Vale oleks öelda, et üksikust inimesest parlamendis ei sõltu midagi. Hea suhtlemisoskus, endale asjade detailne selgekstegemine ja teistele veenev esitamine võimaldab seaduseelnõude kiire menetlemise ja jõudmise täiskogu ette otsustamiseks. Ühes olen ma täna veendunud ‒ nii riigikogu kui valitsus vajavad nagu 90ndatel enam tugevaid spetsialiste kui sõnaosavaid poliitikuid.”
Jüri Morozov märkis, et inimeste ootused riigikogu liikmete suhtes on väga kõrged, kuid paraku ei saa riigikogu liige lahendada valitsuse, riigiasutuse või hoopis kohaliku omavalitsuse kompetentsis olevaid probleeme. “Inimestega kohtumisel käivad jutud ikka kohalike teemade ümber, aga huvitavad on ka muud aktuaalsed päevapoliitilised valdkonnad, mis ühiskonnas kirgi kütavad. Pean oluliseks, et asjadest räägitakse ausalt, faktide põhjal, mitte ei püüta võita odavat populaarsust takkakiitmise või siunamisega.”
Lootused kogukonnakogudele
Haldusreformi tulemusena Saare valla minekut tulevase Mustvee valla koosseisu kommenteeris Jüri Morzov nii: “See on praegu parim variant. Et reform on minu arust üsna kipakas, siis usun, et ümberkorraldusi tuleb lähiaastatel veel. Sostiaaldemokraadid on rääkinud kahetasandilise omavalitsuse mudelist, kus tänastes piirides vallad säiliksid (vabatahtlik liitumine jätkuvalt võimalik) ja tekiks maakonna või suurema regiooni tasandil teine tasand, mis täidab neid ülesandeid, mida kohapeal on keerukas või võimatu täita. Senise reformi tulemusena peame hakkama ehitama teist tasandit valla sees allapoole. Uue valla põhimääruses tuleb määratleda kogukonnakogu mõiste ja õiguslik staatus. Minu arusaamist mööda peaksid kogukonnakogud moodustuma keskuste mõjualas olevate külade valimisealistest inimestest, kes saavad valida teenuskeskust haldava sihtasutuse nõukogu. Kohaliku ja keskvõimu tasakaalustamiseks määratakse sihtasutuse juhataja vallavalitsuse poolt.”
Kohaliku võimu ja omavalitsuste suhteid uuris Jüri Morozov ka Tallinna ülikoolis valminud magistritöös. “Kodanikuühiskonna ja üksikisiku rolli kohaliku ja ka riigi elu korraldamisel ei saa alahinnata. Paraku on need suhted keskvõimu poolt domineerivad, neil puudub iseseisev rahastamismudel ja agenda kujundab keskvõim. Juhtimist on vaja tasakaalustada, mis tähendab kohalike inimeste otsustusõigust kohalike asjade üle ja sellega kaasnevat vastutust, see on nn subsidiaarsusprintsiibi järgimine,” märkis ta.
Kanep ja teised võimalused
Eesti Põllumajanduse Akadeemia vilistlasel Jüri Morozovil on usku ka põllumajandusse. “Sel majandusharul on kindel roll ja koht kohalikus majanduses. Tänapäeval on see oluliselt mitmekesisem nii ettevõtlusvormide kui tegevusalade lõikes. Traditsiooniliste põllukultuuride kasvatamise kõrval on tulemas uued kultuurid nagu näiteks kanep. Saare piirkonnas on oluline köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus. Neid kõiki on vaja siduda teiste valdkondadega ehk siis turismi, kalapüügi, kalakasvatuse, metsanduse, loomakasvatuse, kaubanduse ja muu tegevusega.
Maal saavad ühes ettevõtlusvaldkonnas olla tugevad ainult suured tegijad, teistel tuleb leib lauale tuua kasutades erinevaid võimalusi ja ressursse – paindlikkus ja kohalikel ressurssidel põhinev ettevõtlus saab olema meie tuleviku edu võti. Tuleb näha tervikut, põllumees on ka metsaomanik, talvine teedehooldaja, kaupmees ja soojatootmisettevõtte osanik jne. Otsustavaks saab arukas koostöö ja kohalike ressursside kasutamine.”
Eestimaa erinevusest arvas Otepää juurtega Jüri Morozov nii: “Eestimaa oma väiksuse juures on nii majanduslikult, kultuuriliselt, looduslikult, klimaatiliselt väga eriilmeline. Otepää kuppelmaastikul ja Vooremaal on minu jaoks midagi energeetiliselt ühist, siin on vast rohkem avarust, Peipsi järve puhul midagi suursugust-maagilist. Kodukandis käin ikka aeg-ajalt. Üks minu vendadest elab Otepääl, ta hoiab korras ka linnast seitse kilomeetrit eemal asuvat kodutalu. Kooliajal muude spordialade kõrval tegelesin ka murdmaasuusatamise ja suusahüpetega. Vaatan meeleldi võistluste teleülekandeid ja võimalusel lähen kohapeale võistlustest osa saama.”
Omavalitsus vajab keskkonnainspektoreid
Mõned aastad politseinikuna töötanud Jüri Morozovi hinnangul on turvalisuse kaitseks loodud head tingimused. “Lisaks aastakümnetega väga professionaalsele tasemele jõudnud politseile ja teistele jõustruktuuridele tagavad turvalisust ka meie inimesed. Naabrivalve pole enam mingi uus nähtus ja seal, kus pole ametlikult naabrivalve piirkonda loodud, toimetavad inimesed ikka hoolivalt ja tähelepanelikult hoides silma peal kogukonnas toimuval.
Jõgeva arestimaja küsimuses olen suhelnud politsei- ja piirivalveameti peadirektoriga ja lahendused, mis on kavandatud, tagavad kõik politseile pandud kohustuste täitmise. Munitsipaalpolitsei vajaduses ma kahtlen: on ju olemas abipolitsei. Pädeva keskkonnainspektori vajadus omavalitsuses on kindlasti olemas.”
Jahinduse edendajana hoolitseb Jüri Morozov jätkuvalt selle eest , et Eesti ühel suuremal jahiorganistasioonil Kullavere jahiühistul läheks hästi. “Metsas käin loomadele lisasööta viimas ja vaatlusi tegemas. Vahel viskan ka püssi õlale ja käin koos jahiseltskonnaga jahis,” Jüri on ka kuningliku jahi üks eestvedajaid.
Möödunud sügisel korraldas Kuninglik jahiseltsing Eestis 17. korda kuningliku jahilkäigu Jõgevamaale. “Ideestik on seotud Rootsi kuninga Karl XII talvitumisega Laiuse lossis ning tol ajal korraldatud suursuguste jahilkäikudega. Idee algatajad olid Andres Baida, Margus Oro, Toivo Ilves ja mina.”
“Perel läheb hästi. Abikaasa Merle töötab Saare vallavalitsuses, lapsed töötavad erinevatel elualadel ja elavad iseseisvat elu. Lapselapsi on meil abikaasaga kahe peale kokku kaheksa,” ütles Jüri Morozov.
JAAN LUKAS
