Jüri Morozov asus tööle Raplasse

Selle aasta jaanuaris Mustvee vallavanema kohalt lahkunud Jüri Morozov asus tööle Rapla vallavalitsusse, kus pöörab abivallavanemana tähelepanu haridusele, kultuurile, spordile ja sotsiaalvaldkonnale.


Rapla peaks teile olema üsna tuntud paik. Olete neli aastat õppinud Kehtna  Näidissovhoostehnikumis hüdromelioratsiooni eriala. Kuivõrd olid teadmised sellest paigast motiiviks Rapla abivallavanemaks kandideerida?

Mul on hea meel, et esimene amet, mille Kehtnas omandasin (hüdromeliraator – toim.) on andnud võimaluse oma kodukandis midagi ära teha, õpitu pole jäänud realiseerimata.  Koseveski hüdrosõlme taastamine ja Voore ökopaisjärve rajamine olid nii-öelda õpitu ameti proovikiviks. Avastamis- ja äratundmisrõõmu aga jätkub siinkandis nii paikkonnaga kui ka inimestega tutvudes. Kohtan siin tuttavaid paiku ja inimesi – Eestimaa on väike.

Elu arenedes on vahemaad töökoha ja kodu vahel jäänud üha vähemolulisemaks. Paljud inimesed käivad tööle ju teistesse riikidesse. Olulisem on minu jaoks töökeskkond, väljakutsed ja võimalused ennast teostada.

Teie tegevusvaldkonnaks on Rapla abivallavanemana haridus ja kultuur. Kuivõrd olete selle valdkonnaga ennast juba jõudnud kurssi viia? Mis on positiivset, mis põhjustab muret?

Minu vastutusalas on hariduse,- kultuuri,- sotsiaal- ja spordivaldkonnad. Rapla vallas tegutseb nendes valdkondades terve hulk valla asutusi, mille otsene koordineerimine on minu vastutusalas. Loomulikult tuleb koostööd teha ka teiste valdkonna riigiasutustega, eraettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonidega. Teemad on varasema töökogemuse tõttu tuttavad, aega võtab inimestega tuttavaks saamine ja kohalike oludega kurssi viimine. 

Positiivsed kogemused on seotud inimestega, nende pühendumus oma kodukandis elu korraldada ja selleks panustada teeb ainult rõõmu. Lahendamist vajavaid probleeme jätkub nagu mujalgi küllaga, võtan neid pigem väljakutsetena.

Kas kureerite ka Rapla valla spordielu? Küllap tuleks Rapla spordist rääkimist alustada korvpallist?

Korvpallist kindlasti, aga mitte ainult. Esindusmeeskond Avis Utilitas Rapla kõrval on oluline, et tegutseb ka tugev naiskond ja suurt tööd teeb korvpalliklubi noortega. Rapla vallas tegutseb kolm tosinat erinevat spordiklubi, kes pakuvad meie inimestele erinevaid võimalusi sportimiseks ja muudeks tervislikeks tegevusteks. Sama kirju ja mitmekesine on ka kultuurielu. Siit on välja kasvanud terve plejaad tuntud lauljaid, muusikuid ja näitlejaid. Rapla Muusikakooli lõpetas sel kevadel 21 õpilast.

Mis on Rapla valla suuremad turismimagnetid? Mis on valla roll turismi edendamisel?

Minule isiklikult on südamelähedased teemad, mis on seotud mõisatega, aga samuti ka Rapla vallas asuvate suurte rabadega.

  1. aastal ehitatud Rapla Maarja-Magdaleena kirik on, ainus kahe torniga ning ilusaim ja uhkeim maakirik Eestis. Välismaalased on seda pidanud katedraaliks.

Mööda ei saa minna ajaloosündmustest – muistsed Raikküla kärajad, Mahtra sõda ‒ ega inimestest.

Lipa külast on pärit eesti luuletaja, teoloog ja filosoof Uku Masing, muusik Raimond Valgre, kelle lapsepõlv on seotud Raplaga, või Linda (sündinud Portsmuth – toim.) Raus, kes on olnud üliinimliku haardega rahvakunstilooja.

Meie kaasaegsed Helle Meri, muusikud Anne Veski, Thea Paluoja, Vaiko Eplik, Birgit Sarrap, Jüri Pootsmann, Mick Pedaja ja teised. Kirjanikud Kristiina Ehin, Andres Ehin, Ly Seppel, Enn Vetemaa, Margus Mikomägi. Näitlejad Priit Võigemast, Märt Avandi, Uku Uusberg, Mikk Jürjens, Jaan Rekkor jt.

Inimesed on need, kes loovad Raplas kultuuri- ja ajalugu ning on kindlasti selle kandi erinevatel sündmustel osalemise põhjuseks.

Muuseas, Rapla vallast osaleb laulu- ja tantsupeol tänavu üle kolmekümne kollektiivi.

Missugused Jõgevamaa kogemused teie tööpraktikas sobiksid rakendamiseks ka Rapla vallas?

Varasem 17 aasta pikkune töökogemus vallavanemana on andnud teadmised ja oskused kõikides kohaliku omavalitsuse korraldada olevates valdkondades. Ma olen näinud inimloomuse positiivseid ja negatiivseid külgi ja sellest õppinud. Teades, et arengute mootoriks on alati inimene (mitte raha), olen keskendunud motiveeriva töökeskkonna loomisele ja meie inimestes peituva potentsiaali rakendamisele.

Raplamaa nagu Jõgevamaagi on nii-öelda uus maakond. Kuivõrd  on see mõlemas maakonnas tekitanud sarnasusi?

Ühine on kindlasti see, et elame ja töötame haldusreformi järgsel ajal. See on meie inimeste jaoks suurte väljakutsete aeg, kus positiivsete tulemuste saavutamiseks vajame suurt pühendumist, teadmisi ja oskusi. Isiklikud huvid ja emotsioonid tuleks siin volinikel ja ametnikel kõrvale jätta ning keskenduda avalikes huvides tegutsemisele.

Oleme mõlemad suuremate keskuste (Tallinn, Tartu) mõjualas, see loob nii eeldusi kui ka takistusi. Peame eeldusi nägema ja neid arenguteks kasutama, takistused ja probleemid on lahendamiseks. Heaks elamispiirkonnaks saab mõlemat pidada, kasutame seda võimalust ära.

Kuidas on praeguse ameti tõttu korraldatud igapäevaelu? Kui sageli jõuate oma Jõgevamaa kodukanti? Kas osalete ka siinses ühiskonnaelus, näiteks mõne seltsi, mittetulundusühingu tegevuses?

Tavaliselt on tööpäevad pikad ja lõpevad hilisõhtul, nii nagu on see mul kombeks olnud ka varasemalt. Kodus käin igal nädalavahetusel. Minu südameasjaks on jätkuvalt vabatahtliku päästevaldkonna arendamine. Hoian silma peal kodukoha hariduse ja kultuurivaldkonna tegevusel. Liikumisharrastused hoiavad keha trimmis ja vaimu virge, see võimaldab ka töös maksimaalselt panustada. Kodumaakonna rahvale soovin kena saabuvat suve, puhake ja olge rõõmsad.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus