|
|
Paljud Jõgevamaa spordihuvilised ei kujutaks oma elu ilma Kuremaa terviseradadeta ettegi. Hiljuti tuli aga veidral viisil avalikuks vähestele teada fakt, et terviserajad jäävad osaliselt Metskonna liivakarjääri maa-alale ning et kui nimetatud karjääri kaevandamisloa omanik Kuremaa ENVEKO tahaks, võiks ta seal kasvõi homme kopa maasse lüüa.</font> |
<font size=”3″>
Kümmekond päeva tagasi avastasid mõned spordiharrastajad, et terviseradade maa-alal, seakandis, kuhu on püstitatud puidust varjualune, on maasse torgatud kaks tokki. Neist ühel olid peal ka mingid kirjad. Viimati mainitud tokist tehtud pilt riputati üles suhtlusportaali Facebook koos kahtlustusega, et terviseradadel on midagi kurja teoksil, sest pahatihti tähendab selline maapinna märgistamine just seda, et seal on plaanis kaevama hakata.
Kommentaarid kõnealusele postitusele ei lasknud end kaua oodata, sest Kuremaa terviseradadel on väga palju püsikasutajaid. Mõni kommenteerija oli välja uurinud ka selle, et terviserajad kulgevad osaliselt Metskonna liivamaardla ametlikes piirides. Et kõmu radu valitsevast ohust levis ja pinged olid õhus, ei jäänud üle muud, kui koosolek kokku kutsuda. Teisipäeval hommikul kogunesidki terviseradadele Jõgeva vallavalitsuse, Kuremaa ENVEKO, Jõgevamaa Spordiliidu Kalju ja spordihuviliste esindajad, et asjad omavahel selgeks rääkida.
Kuremaa ENVEKO juhataja Margus Manguse ütles kõigepealt ära, et poleemika vallandanud toikad pole nende firma paigaldatud. Samuti kinnitas ta, et ENVEKOl pole vähemasti hetkel mingit kavatsust karjääri terviseradade piirkonda laiendada. Küll aga möönis ta seda, et tulevikus tekkida võivate probleemide ärahoidmiseks tuleks midagi ette võtta.
Ohtu ei nähtud
Kuremaa terviseradade ajalugu ulatub aastasse 1998, mil seal tehti valla raha eest esimesed tööd. Valla kõrval on terviseradade arendamisse päris suuri summasid investeerinud ka riik. 2002. aastal paigaldati riigi toetusel terviseradadele näiteks stendid ja viidad, 2007. aastal ehitati aga riigi tervisekeskuste programmist saadud raha toel välja suusaradade valgustus.
Selles, et suusarajad ja valgustussüsteemi toitev elektriliin osaliselt riigi poolt mäetööstusmaana määratletud Metskonna maardla alal kulgevad, ei ole vallavalitsus senini erilist probleemi näinud. Ka siis, kui Jõgeva keskkonnateenistus andis 2001. aasta lõpus Kuremaa ENVEKOle esimese kümneaastase kehtivusega kaevandamisloa Metskonna maardlast liiva kaevandamiseks, ei andnud keegi häirekella. Ei andnud ka siis, kui keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon seda luba 2011. aasta lõpus viieks aastaks pikendas. Mõlemal korral küsiti ju kooskõlastust vallavalitsuselt ja see saadi probleemideta.
“Probleemi ei nähtud kaevandamisloa andmises sellepärast, et ENVEKO on vallale kuuluv ettevõte, mille tegevust vald saab ise reguleerida,” ütles Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
Spordisõber Raul Soodla lisas, et avalikkus ei osanud sekkuda kasvõi juba sellepärast, et karjääri ja terviseradade ala osalisest kattumisest polnud kellegi aimu. Arvati ju ikka, et karjäär on terviseradade kõrval ja üks ei sega teist.
Poliitika võib muutuda
Metskonna karjääri pole Margus Manguse sõnul väga aktiivselt kasutatud. Mullu ja tänavu on sealt liiva võetud veidi rohkem, ent kui Laiuse vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimistööd tehtud saavad, langeb karjääri kasutusaktiivsus ilmselt jälle varasematesse piiridesse. Praeguseks on Metskonna maardlast tühjaks kaevatud vaid umbes 20 protsenti ja vähemasti praegu pole mingit vajadust karjääriala laiendada. Või kui see vajadus tekib, siis piirdutakse terviseradade suunas liikudes vaid ühe väikese künka ära “hammustamisega”. Samas juhtis Margus Manguse kokkutulnute tähelepanu sellele, et riigi poliitika oma maapõuevarade suhtes võib muutuda.
“Pole võimatu, et ühel hetkel hakatakse kehtestama tähtaegu, milleks määratletud ja läbiuuritud maardlad tühjaks kaevatud peavad olema. Ja siis võib tõesti probleeme tekkida,” ütles Margus Manguse.
Eilset Postimeest lugedes selgus, et asjad on selles suunas juba liikumas: Andres Reimeri artiklist “Topeltmaks muudab ehitamise kallimaks” selgub, et keskkonnaministeerium tahab muuta kasutamata ja vähekasutatavate karjääride pidamise ettevõtetele kulukaks ning survestada neid karjääridest loobuma. Kui ENVEKO aga Metskonna karjäärist loobub, võib see minna uuele rentnikule, kelle tegemisi vallavalitsus enam kontrollida ei saa.
Kokkutulnud pidasid kõige paremaks lahenduseks seda, kui vald asuks terviseradade alust maad, mis praegu kuulub riigile, munitsipaalomandisse taotlema. See ei pruugi küll õnnestuda, või kui õnnestub, siis võtab päris palju aega, ent proovida ikkagi tasub. Siis ei ähvardaks terviseradu enam ükski oht.
Kes kired lõkkele löönud toikad maasse torkas, seda kokkutulnud teada ei saanudki, ent kõik leidsid, et sellele inimesele tuleks tänulik olla, et ta probleemi lahendamise protsessi liikuma lükkas. Margus Manguse lubas aga Jõgeva Valla Teataja oktoobrinumbris avaldada omapoolse pikema selgituse terviseradade ja karjääri omavaheliste suhete asjus.
RIINA MÄGI
