JUHTKIRI:Rohkem koostööd!

Tõsi, meil pole küll merd, kuid on jõed ja järved. Mõtlemisainet on nii Peipsi ääres elavatele inimestele kui ka jõgede äärsetele taludele ja majapidamistele. Ja kõikidele veekogude veepiirile väga lähedale tikkujatele. Ei maksa ikka elumaja vaid paarkümmend meetrit kaldast rajada, ühel hetkel seda lihtsalt enam pole. Nagu pole pea tervet Manija saare asustust või paljusid kihnlaste ja teistegi rannikuäärsete inimeste elu- või abihooneid.

Jõgevamaa pääses 9. jaanuari tormi käest Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa ning Hiiumaaga võrreldes küllaltki väikeste kahjudega. Kuid meilgi võiksid kahjud väiksemad olla ja muret hoopis vähem, kui suudaksime toimunust õiged järeldused teha ja vastavalt nendele ka käituda.

Elu on näidanud, et paar kuud pärast kriisi vaibub kõik ja hakatakse ootama uut pauku. Teeme siis seekord nii, et püüame vajalikud järeldused teha ning nendest johtuva ka ellu viia. Et igaüks teeks temast oleneva.

Jõgevamaa jaoks oli kõige kurvem elektrivooluta pühapäev ning esmaspäev ja teisipäevgi takkapihta. Ilmselt sai enamik majapidamisi eelmise nädala lõpuks elektrivoolu tagasi. Vooluta metsaküladest meil praegu infot pole.

Voolu saaksime kiiremini tagasi, kui suudaksime rohkem koostööd teha. Mitte süüdistada ja nõuda, vaid mõelda, kuidas õnnetusest üle saada.

Üks võimalus on saata oma maakonna saemeeste ja elektrike brigaadid välja tormikahjusid likvideerima. Esiteks teavad mehed oma piirkonda, teiseks on võimalik ühise eesmärgi nimel kogu jõud mobiliseerida.

Idee pole ehk utoopia vallast, vaid vajab koostööd energiafirmaga. Mitte sellelt positsioonilt, et kel jõud, sel õigus ja eeskirjad nagunii kohalikke mehi liinidele ei luba, olgu neil kuitahes kõvad “adjustaadid”. Liinidele lastavad mehed peaksid saama konkreetse koolituse.

Alustama peaks ühistest huvidest. Inimestel on huvi tarbida elektrivoolu ja Eesti Energial on huvi seda müüa. Mida rohkem, seda parem. Inimesed ei taha päevi ja nädalaid asjatult elektrita istuda. Energiafirma töömehed igale poole ei jõua. Lõpetame siis eluohtliku isetegevuse, kus kohalikud nagunii liine hakkavad parandama, sest energiafirma mehed kõikjale kohe ei jõua, ja sõlmime koostöölepingu, õpetame inimesed välja. Kasu peaks olema mõlemapoolne.