Enamik põhikooli lõpetanutest tahaks jätkata õpinguid gümnaasiumis, selgub tänasest Vooremaa tehtud väikesest küsitlusest. Kui kodukoha lähedal gümnaasiumi pole, tuleb minna lähimasse linna või suuremasse asulasse katsetele.
Enamik gümnaasiume tahab valida omale õpilasi just katsetega. Ja fakt on, et parimad koolid riisuvad koore. Jõgeva parimad noored püüavad Tartusse tuntud gümnaasiumidesse sisse saada, samuti käituvad ka Põltsamaa noored. Ikka selle nimel, et heast koolist saadud teadmistepagasiga edasi õppima minna. Enamik muidugi üritab kõrgkooli pääseda.
Kes ei mahu eliitkoolidesse, peavad jääma tavakoolide tavaklassidesse, kust võib samuti hea hariduse saada. Väga palju oleneb õppijast. Ka maagümnaasiumide lõpetajatest võib enamik kõrgkoolidesse sisse saada. Pole sugugi nii, et kui oled maalt, siis ära unistagi kõrgkooli pääsemisest.
Kui kõik maagümnaasiumid Jõgeva maakonnas ära kaotatakse, siis jääb üle vaid Tartu-Tallinna suunas tõmblema hakata.
Väga vähe noori inimesi teavad pärast põhikooli lõpetamist, mida nad edasi õppida tahavad. Enamik langetab oma valikud ikkagi gümnaasiumis. Aga mõni võib ka paar-kolm aastat kõrgkoolis käia ja alles siis taibata, et valitud eriala pole tema jaoks. Ümber pöörata pole siis ju veel hilja. Hoopis hullem on, kui ka kõrgkool läbi tehtud ja mõned aastad töötatudki ning alles siis selgub ? pole minu jaoks!
Jutud, et kohe-kohe kahaneb gümnaasiumidesse vastuvõtt pea olematuks ja enamik peab pärast põhikooli lõppu kutsekoolidesse minema, on käinud juba aastaid. Seni pole tegudeni jõutud. Ja polegi mõtet taolist süsteemi kehtestada, kui kutseõppeasutustes pole erilist erialavalikut ega tugisüsteemi, et põhikooli lõpetanu toime tuleks. Kas olukorra lahendaks ainult õppelaenusüsteem, on üpris kahtlane. Laenudega oleme niigi üle koormatud. Lapsi 15-aastaselt laenukoorma alla matta on ikka üsna kaheldav tegu.
