Teisipäeval avalikustatud rahandusministeeriumi ennustuse kohaselt ületavad tänavused maksulaekumised kavandatud riigitulusid 2,8 miljardi krooniga. See võimaldab riigikogul rahulikult kinnitada vähemalt sama suure mahuga lisaeelarve.
Nii saab võimuliit võimaluse välja jagada kolm miljardit krooni. Kuid seegi meeldiv töö ei saa olema kerge, kuna erinevad parteide eelistused ei lange kokku.
Rahvaliit on seda meelt, et pole mingit mõtet suunata järjekordset hiidsummat stabiliseerimisreservi Saksa panku kosutama. “Merereostuse tõrjevahendid, politseinike ja päästeametnike palgad ning omavalitsuste tasandusfondi tugevdamine,” loetles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kohti, kuhu tema partei raha juurde annaks. Koos rahandusminister Aivar Sõerdiga leiti, et lisaeelarve võimaldab teha kiireid investeeringuid mere- ja elukeskkonna kaitsesse.
Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip aga kaaluks ka muid võimalusi. Ansip pakub, et ülelaekuvad summad võiks suunata säästudena reservi, näiteks pensionikassa tulevase puudujäägi katmiseks. Samas ennustab peaminister, et vastavad otsused ei sünni tõenäoliselt enne suve lõppu.
Lisaeelarve poolt on Keskfraktsiooni esimees Ain Seppik, kes nimetab oma prioriteediks sisejulgeolekut. Samuti võib Keskerakond taotleda uut pensionitõusu. Sel juhul kattuks suurt valijate hulka haarava tundliku teema arutelu valimiskampaania algusega ning küllap loodab Keskerakond nõnda kasu lõigata.
Sotsiaaldemokraatide aseesimehe Eiki Nestori sõnul tuleb lisaeelarvega lahendada sellised tänased valukohad nagu riigiteenistujate madalad palgad ja arvukad tegemata asjad sisejulgeoleku vallas. “Isegi opositsioonipoliitiku teeb kurvaks see, kui Paikuse politseikooli lõpetajad lähevad Iirimaale kalkunikitkujaks või Soome ehitustööliseks,” ütles Nestor Eesti Päevalehele. Teravalt nõuavad tema väitel raha tervishoiuprobleemid ja pensionikindlustus ehk tagasimaksed esimesse sambasse.
Pingelises valimiseelses õhustikus peab võimuliit kokku saama ka 2007. aasta riigieelarve, mille maht ulatub üle 70 miljardi krooni. Siin tahaks loota, et riigi kui terviku huvid on valitsusele tähtsamad kui parteipoliitiline omakasu.
