2002. aastal käivitas valitsus põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise programmi. 2006. aastaks peaks Eesti põllukultuuridest saama kokku ülevaatlik kogu. Üheks viiest geenivaramut koostavaks asutuseks on Jõgeva Sordiaretuse Instituut (SAI). Veel osalevad programmis Polli Aianduse Instituut, Taimetehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA, Tartu Ülikooli Botaanikaaed ja Eksperimentaalbioloogia Instituut.
Ülejärgmisel aastal lõpeb küll riiklik programm, kuid tööd tehakse edasi. Teadlased tahavad, et Eestis võetaks vastu seadus, millega hoitaks taimede geneetilisi ressursse.
Geenipangas hoitavaid seemneid aitavad korjata-koguda ja nendega tegelda kõik instituudi sordiaretajad.
Praegu on geenipangas 33 taimeliigi seemneid, kokku 1160 säilitusühikut, sealhulgas vanemad sordid ja kõige vanem sort, 1875. aastal krahv Bergi poolt aretatud talirukis ?Sangaste?, aga ka 1926. aastal aretatud timut “Jõgeva 54” jne.
18 külmakraadi juures säilib seemnete eluvõime 20, 30, 50 aastat ja isegi aastasadu. Kui seemneid säilitatakse lihtsalt kapis muutuvates tingimustes, siis nad säiliksid küllaltki vähe aega, ainult 4 – 10 aastat.
Seemneid on vaja säilitada selleks, et tulevikuks oleks võimalik neid sorte ja aretisi kasutada kas näiteks sordiaretuses või siis geneetiliseks uurimiseks. Geenipangas säilitavad seemned aga kõige olulisema omaduse ? idanevuse. Ning seetõttu võib vajaduse tekkimisel seemnetega läbi viia kõiki geneetilisi uuringuid. Seemnete hoidmisel ei ole kriteeriumiks, kas tegemist on vana või uue sordiga. Pigem on vanade sortide seemned väärtuslikumad, kuigi nende majanduslikult kasutoovad omadused ei ole võib-olla nüüdisaegsete sortidega võrreldavad.
Kõikides maailma geenipankades pole seemnesäilikuid ainult üks eksemplar. Alati hoitakse kusagil ka nende dublikaate. Neid nimetatakse varusäilikuteks. Näiteks säilitatakse Eesti ja kõikide teiste Balti riikide säilikute dublikaate Rootsis Põhjamaade Geenipangas. Põhjamaade oma varusäilikuid hoitakse aga Teravmägedel vanas kaevanduses, kus aastaringne temperatuur on konstantselt miinus neli kraadi.
Kõikide Balti riikide ja ka Põhjamaade esindajad käisid eelmisel aastal Teravmägedel, et teha kokkuvõtteid ja uurida sealseid hoiutingimusi. Võib-olla viiakse tulevikus Teravmägedele sealsesse vanasse kaevandusse kõik Eesti ning teiste Baltimaade varusäilikud. Samast on huvitatud veel mitmed Euroopa riigid.
