Enamik aiapidajaid on tänavu hädas tohutu õunauputusega. Nii et kurtmisi, kuhu panna õunad, sajab lausa uksest ja aknast. Asi pole tegelikult üldse hull, kui oma pea tööle panete!
Võtke õunu tööle kaasa! Pea igas normaalses asutuses või ettevõttes olgu igas toas õunad laual. Õuna süües on hea koosolekuid pidada ja õun kulub lõunalt tulles magustoiduks. Uskumatult paljudest õuntest saab niiviisi lahti.
Leidke pered, kel õunaaeda pole ja tooge osa õunu neile. Loomulikult andke neile enne teada, mis neid ees ootab. Niiviisi teavad nad plaanida, kas keeta õuntest moosi, teha kompotti või hoopis mahla.
Kõik mahlapressid huugama! Kui teate pressiomanikke, kelle masinad jõude seisavad, survestage neid õunakottidega. Küllap nad siis masina tööle panevad. Loomulikult tuleb õunte omanikul kanda elektrikulud ja koristada pressimisjäätmed.
Ärge visake mahlategemise jääke surnuaedade või ka suurte majade juures olevatesse prügikastidesse, need käivad ikka kompostihunnikusse.
Ja kui tahate raha teenida, siis võite oma ubinad Felixile müüa. Korjake õunad mitme pere peale kokku! Turgudel ja kauplustes võib ka õnne proovida, kuigi see näib üpris lootusetu ettevõtmisena. Kui omate head keldrit, säilitage sügisõunu talveks ja kevadekski. Talvel on oma keldrist toodud õunad tuhat korda paremad kui poest ostetud Poolast toodud. Mis kõige tähtsam – need on omad ja ei maksa midagi. Kuigi nende säilitamiseks ja ületalve pidamiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha.
