Põltsamaalt Jõgeva poole sõites jäävad tee ääres silma puud, mis meenutavad stseene õudusfilmidest. Suured puud on mähkunud hõbehallidesse looridesse, mis kohati räbaldunud. Kõva kile all olevaid puid on hale vaadata, sest rohelus on täiesti kadunud.
Puud kubisevad paari sentimeetri pikkustest musta pea ja kollaka kehaga ussidest. Röövikuid on maapinnal mitme meetri raadiuses.
See on toominga-võrgendikoi töö. Ja koi tungib üha edasi ning edasi. Juuni keskel olid kahjustatud ka Piiri pargi toomingad. Inimestel on tekkinud õigustatud küsimus: kas need puud ka ellu jäävad.
Asjatundjad väidavad, et jäävad küll. Ja et suudavad juba peagi uued lehed kasvatada. Sest kui röövikutel enam toitu puulehtede näol pole, nad lihtsalt hukkuvad. Kui aga võrgendikoil õnnestub talvituda, siis on järgmisel aastal sama jama mis tänavugi.
Toominga-võrgendikoi kahjustused olid mullu väga suured Lääne- ja Põhja-Eestis, nüüd jätkub nende rünnak Kesk- ja Lõuna-Eestis. Erakordselt ulatuslikud kahjustused on tingitud toominga-võrgendikoile soodsatest looduslikest tingimustest. Ja loodus ise peaks spetsialistide väitel nendega ka toime tulema, nii et inimene ei peaks sekkuma. Järsule võrgendikoi arvukuse tõusule järgneb kindlasti langus. Nii et tuleb lihtsalt oodata ja kannatlik olla.
