Hiljuti avaldatud Via Hanseatica turismiteega seotud uuringutel kogutud andmed ja esmased järeldused jõgevamaalasi ilmselt eriti ei rõõmusta. Kui aga esimene emotsioon möödas, polegi pilt nii kurb.
Vaatamisväärseid ja külastajaile ligipääsetavaid objekte on meil seitse protsenti Baltikumi vaatamist väärt kohtadest. Via Hanseatica trassi on kolmes Balti riigis kokku 688 kilomeetrit, millest meie maakonda jääv 40- kilomeetrine lõik moodustab alla kuue protsendi.
Kui aga jagada näiteks 2004. aasta jooksul Jõgevamaa majutusasutustes ööbinud välismaalaste hulk päevade arvuga, näeme, et iga öö koha tuleb keskmiselt viis ja pool välisturisti. Selle numbriga jääme naabritele küll kõvasti alla.
Ent võtkem seda hoopis väljakutsena. Kolme Balti riiki ühendav Via Hanseatica projekt kogub järjest tuult tiibadesse ? ühiskatla supp ei saa olla ühes pajaservas lahjem. Oma asukoha tõttu oleme paratamatult ühisel reel ning nagu teada ? mida rohkem sõitjaid reel ja tagantlükkajaid on, seda kaugemale sõit läheb.
Turisminduses liiguvad kopsakad summad. 2004. aastal küündis Balti riikidesse sissetuleva turismi kogukäive 27,5 miljardi kroonini, aasta varasemaga võrreldes kerkis kuuendiku võrra. Lõviosa turismist koondus mõistagi pealinnadesse. Aga ka Via Hanseatica marketing võiks tihedamalt integreeruda suuremate turismikeskustega, soovitab turu-uuringu koostaja Oliver Loode.
Interreg III B projekti raames läbi viidud situatsioonianalüüs, ajaloolis-kultuuriline uuring ja turu-uuring annavad tugeva platvormi järgmisteks ülesanneteks, milleks on ettevalmistus infrastruktuuri arendamiseks ja suuremahulised turismisektori ettevõtjate koolitused, samuti Via Hanseatica ühise kontseptsiooni väljatöötamine.
Atraktiivset kaasaegset teenindust ja huvitavaid elamusi võimaldava turismitee ning väikeettevõtluse arenguvööndi töölerakendumine
peaks andma olulise tõuke Eesti ida- ja kaguregioonide arengule.
