Eesti praegust ehitamist ja samas tänast eluasemete olukorda vaadeldes tundub ühelt poolt küll olevat tegemist ehitusbuumiga, kuid tegelikult on see hoopis okupatsiooniaegsest ebanormaalsusest väljarabelemine. Kui mõtelda sellele, millistes tingimustes me pool sajandit virelesime, on sulaselge, et ehitada tuleb. Ja isegi rohkem veel kui praegu.
Pole saladus, et eestlased elavad palju kitsamates oludes kui lääneeurooplased ja sellest, et oleme ehk pisut paremal järjel lätlastest, leedulastest või poolakatest, pole meil mingisugust rõõmu. Reaalsus on see, et tulevikukodu nimel tuleb palju pingutada ja võtta kasvõi laenu, kuigi see paneb inimestele uued kohustused, seob aastateks ja võib tekitada stressi. Niimoodi pead-jalad koos, nagu elati külma sõja aegses N. Liidus, ei kavatse Eesti tänased noored igatahes peret looma ja elama hakata. Kui uue kodu ehitamiseks või ka vana maja renoveerimiseks läheb vaja eelkõige raha, siis teine ja sama suur probleem tänapäeva Eestis on töömeeste põud ehk olukord, kus eesti mehed on suundunud välismaale parema palga peale ja kodumaal on häid töökäsi leida kui mitte võimatu, siis igatahes äärmiselt raske.
Kõige lihtsam ongi nendel, kes ise ehitada oskavad. Või vähemalt täpselt teavad, missugust eluaset nad endale soovivad, milliseid materjale eelistavad. Kindlasti kehtib eriti ehitamise puhul soovitus, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Ja kuigi uus põlvkond tahab kitsikusest välja murda, pole neil suurt tuge leida isiklikest lapsepõlvemälestustest ega eriti midagi küsida ka vanematelt. Kogu vastutus lasub noorte endi õlul.
Kõnekas fakt on seegi, et umbkaudu kolm neljandikku Eesti eluruumidest on praegu kortermajades ning vaid üks neljandik eramajades. Eriti õnnetud näevad aga välja nõukogudeaegsed kortermajad keset põldu, kus varsti enam mitte keegi elada ei taha ja mis tõenäoliselt peagi lammutatakse.
Paneelmajas sündinud põlvkonnad ei oska aga ka eramaja ehitades enam tahtagi näiteks suurt aeda, mis võiks olla otsekui omaette paradiis. Ainult aeg aitab. Lapsed, kes sünnivad eramajades, õpivad teistest paremini tundma kodu kui kindluse tähendust.
