Emadepäeva eel pole liiast ka isadele tähelepanu pöörata. Mõned väikesed märgid sellest, et meie isad on valmis rohkem laste kasvatamisele pühenduma, juba leiab.
Mullu ei ületanud vanemahüvitist saavate isade arv üheski kuus saja piiri. Kuid selle aasta esimeste kuudega on see järjest kasvanud, jõudes aprillis 181-ni. Tegelikult on seda siiski väga vähe, kui arvestada, et Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai jaanuaris vanemahüvitist 12 213, veebruaris 12 506, märtsis 12 640 ning aprillis 12 375 inimest.
Isasid oli nende seas jaanuaris 159, veebruaris 170 ning märtsis-aprillis 181. Hüvitise saajate üldarvu vähenemisest hoolimata ei ole hüvitist saavate isade arv aprillis kahanenud.
Vanemahüvitise keskmine summa on samuti tänavu esimese kolme kuu jooksul suurenenud: jaanuaris oli keskmine hüvitis 5222, veebruaris 5319, märtsis 5438 ning aprillis 5413 krooni.
Eelmisel aastal samal ajal oli vanemahüvitise saajaid 9000-9500 ning hüvitise keskmine suurus jäi 4300 ja 4500 krooni vahele. Minimaalset 2200-kroonist hüvitist sai aprillis 3176 ning 3000-kroonist hüvitist 2946 inimest.
Maksimaalse, ligikaudu 18.000-kroonise hüvitise saajate arv on nagu üldarvgi esimesel kolmel kuul järjest kasvanud ning alles aprillis veidi vähenenud. Maksimaalset hüvitist on tänavu olenevalt kuust saanud 381-430 vanemat.
Kõige enam ehk 5826 vanemahüvitise saajat sai aprillis hüvitist oma varasema kuupalga ulatuses. Nende arv suurenens samuti esimesel kolmel kuul.
Enamik hüvitise saajaid on emad. Hüvitist saanud hooldajaid on tänavu olnud kümmekond ning lapsendajaid või eestkostjaid üks-kaks. Tegelikult muutub toetuse saajate arv iga päev, kuna kogu aeg tuleb juurde uusi saajaid ning senistel saab hüvitise saamise aeg otsa.
Kokku maksab riik iga kuu vanemahüvitisteks 64-69 miljonit krooni ning riigieelare mahtu arvestades pole see väga suur summa. Selle üle, kas ja kui palju on vanematehüvitis iivet tõstnud, vaieldakse, kuid kindlasti on see paljude perede olukorda parandanud ning väärib seega igati kiidusõnu.
