Täna on oluline päev kahel valitsuserakonnal, toimuvad nii SDE üldkogu kui IRL-i suurkogu. Mõlemad parteid valivad endale uut esimeest, kuid kummalgi on sellele kohale esitatud vaid üks kandidaat. Kui esimeste puhul jätkab sisuliselt vana ehk siis senine esimees Ivari Padar, on ka teiste puhul lugu sisuliselt sama, sest IRL-i juhi kohale kandideerib, nagu see on olnud Isamaaliidu puhul paljudel kordadel varemgi, taas Mart Laar üksinda.
Igal juhul ei saa rääkida erilisest demokraatiast, sest sellisel juhul, kui valimistel on vaid üks kandidaat, valikut ju pole.
Saku Suurhalli koguneva ühenderakonna üks aseesimehekandidaatidest on avalikult tunnistanud, et ühinemisjärgselt pole tegemist enam mitte kahe, ammugi mitte ühe, vaid hoopis kolme seltskonnaga. Kuna “pulmi” peeti möödunud suvel, on selline pudenemine ühe konservatiivse erakonna jaoks võib-olla lihtsalt asjade loomulik kulg.
Igal juhul pole IRL oma 8500 liikmest leidnud mitte kedagi, kes tahaks või kellel lubataks Mart Laarile esimehe valimistel pisutki pinget pakkuda.
Vähemalt aseesimeeste küsimuses on mõlema erakonna puhul pilt pisut parem.
Rahvusraamatukokku koguneva SDE kahele aseesimehe kohale kandideerib lausa seitse inimest: Eiki Nestor, Katrin Saks, Peeter Kreitzberg, Marianne Mikko, Sven Mikser, Heljo Pikhof ja Indrek Saar. Tundub ju küll pikk pink olevat.
Mart Laari asemikeks pürivad aga Jaak Aaviksoo, Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Elle Kull. Neist neljast langeb välja ainult üks. Vooremaale pole teada, kes. Loodetavasti ei muutu pärast homset midagi Eesti riigi juhtimises. Loodetavasti suudab Laar järgida iseenda sõnu ja valmistuda vaikselt järgmisteks valimisteks ega hakka vahepeal erakonna juhina kolmikliitu seestpoolt ajaviiteks lõhkuma.
