Juhtkiri: Tulemas uus kaos

Õnneks ei ole Lähis-Ida meile väga lähedal, kuid ka paljud eestlased on külastanud Liibanoni. Pärast Iisraeli rünnakute algust on mitu Euroopa riiki alustanud sealt oma kodanike evakueerimist. Sama teeb ka USA.

Araabia ja Euroopa riigid kardavad, et Liibanon võib uuesti langeda kaosesse. Araabia Liiga korraldas laupäeval Kairos erakorralise välisministrite koosoleku, Palestiina Omavalitsuse president Mahmoud Abbas on juba hoiatanud, et sõja laienemine Liibanoni võib kaasa tuua “uue regionaalse sõja?.

Kui Iisrael mõtleb tõsiselt, et Süüria, kes toetab Hezbollaht ja varjab Hamasi poliitilist liidrit Khaled Mashaali, võib olla järgmine rünnaku sihtmärk, siis võtab ta endale sellega küll vastutuse juba enam mitte mingi regionaalse sõja, vaid lausa Kolmanda maailmasõja puhkemise eest.

Teatavasti on Iraani president Mahmoud Ahmadined?ad juba teatanud, et Iisraeli rünnaku puhul Süüria vastu oleks tegemist agressiooniga kogu islamimaailma vastu ning sellele järgneks omakorda karm reaktsioon. On selge, et ainult USA president Bushi isikus saaks tekkinud olukorda leevendada, kuid tema reaktsioon G8 riikide liidrite kohtumisel näitas, et niisugust plaani tal ilmselt pole.

Kuigi Hezbollah käes on endiselt vangis kaks röövitud Iisraeli sõdurit ja vastuseks Iisraeli rünnakutele Liibanoni vastu ründab tema omakorda Iisraeli, on konflikt ise siiski kahepoolne. Sõjas on ikka vähemalt kaks poolt ja võõrale territooriumile tungimist ning süütute tsiviilelanike tapmist ja strateegiliste punktide purustamist on väga raske enesekaitseks pidada, milleks Bushi sõnul Iisraelil olevat õigus.

Naiivne oleks ka arvata, et Hezbollahd saab üldse mingi retoorikaga korrale kutsuda. Ei maksa unustada, et iga rahvas on omaenda jumala jaoks see väljavalitu ja kõige õigem.

Vooremaa ei soovi päris kindlasti selles sõjalises konfliktis osaleda ja loodab, et ka eesti poisid ei satu sinna võõrasse sõtta. Viimaste päevade sündmuste põhjal jääb meil üle ennast lohutada sellega, et Eesti ja üldse Põhja-Euroopa on praegusest sõjakoldest piisavalt kaugel ja sealsed sündmused hakkavad meid mõjutama siiski vaid majanduslikult.

blog comments powered by Disqus