Eesti ja Venemaa valitsuste esindajad allkirjastasid kokkuleppe, millega vähendasid tänavu Peipsist, Lämmijärvest ja Pihkva järvest koha püüdmise päevade arvu ning suurendasid väljapüütava kala alammõõtu 35 sentimeetrini. Kokkuleppe eesmärgiks on nende järvede kalavarude ratsionaalne kasutamine ja säilitamine.
Eesti püüab põhjanootade ehk mutnikutega koha 1.-20. septembrini, kuid mitte üle 15 püügipäeva. Püügireziimi muutusi oli raske kokku leppida, sest kalur tahaks ikka rohkem püüda.
Hea meel on, et läbirääkijad täheldavad muutusi ka kalurite mõtteviisis. Ei ole enam nii, et homme tulgu või veeuputus, täna püüame nii palju kui võimalik. Tuleviku peale mõeldes ei saa täna järve tühjaks püüda, sest homme pole siis enam midagi võtta. Kuid ühepäevaperemehi on paraku nii Peipsi ida- kui ka läänekaldal.
Uusi püügikvoote seekord ei kehtestatud, sest kumbki osapool ei pidanud vajalikuks neid poole aasta pealt muuta. Kohapüügi aasta kvoot on 2600 tonni, millest 1300 tonni võib püüda kumbki pool. Tänavu on välja püütud juba 60 protsenti kvoodist.
Eelmisel aastal püüdis aga Eesti lubatud 1300 tonni asemel hoopis 1765 tonni koha, seetõttu räägiti isegi Eesti-Vene vahelisest kohasõjast.
Samas on Peipsil ja ka mujal Eestis väga suureks probleemiks kala röövpüük, mis asjatundjate hinnangul ületab kalapüügikvoote isegi mitmekordselt. Läbirääkimistega röövpüüdjaid korrale ei kutsu. Kui metsavarastele on riik suutnud mitu jõudemonstratsiooni korraldada ? ja ennäe, isegi seadused toimivad ?, siis kalavarastega on seni üsna leebelt ümber käidud. Oleks viimane aeg ka nende suhtes käitumist karmistada.
